no way out

Nagu näha siis viimasel ajal taasavastan neid suurepäraseid soundtracke. Iseloomustavad nii sobivalt igat päeva järelikult...

Ilmselt jääb see viimaseks postituseks siin blogis (and then I'll shut it down).

House of Flying Daggers - No Way Out

Bushidō

The Last Samurai - Red Warrior


  The Last Samurai - Ujio Beheading deleted scene

time will fly

Lovers - Mei and Jin (House of Flying Daggers)


  Lykke Li - Time flies


I get weak 
I get weary 
I miss sleep 
I get moody 
I'm in thoughts 
I write songs 
I'm in love 
I walk on 


 Fingers crossed, my time is coming now 
Don't you go, my baby begs me so 
Time will fly, upon my baby's back 
Time will fly, upon my baby's back

closure

Closing it down (the blog). Again
Moving elsewhere.

  Tan Dun - For The World

Sadness is a blessing

Huvitavast statistikast nii palju, et viimastel kuudel lisandub üha huvitavamaid riike, kust seda blogi vaadatakse. Tulenevalt teatud tähtpäevast on praegune nimestik eriti huvitav. Esirinnas on Serbia. Lisaks Araabia Ühendemiraadid, Argentiina ja Lõuna-Korea. Põhilised olid muidu USA, Venemaa ja Ukraina. 

Viimase nädala aja blogivaadatavuses kõrgub teistest üle muidugi selline kuupäev nagu 22.7.

Vaeveldes pikemat aega teatud dilemma küüsis ning viimasel ajal pidevaid "märke" saades, mõtlesin eelmisel nädalal, et kui peaks lähema nädala jooksul veel midagi tulema, siis on vist selge, mida tegema peaks. Tulemuseks oli see, et järgmisel päeval nõnda nimetatud märk lausa jalutas mulle vastu. What are the odds? See oli juba liigagi koomiline.

Üha rohkem mõtlen ja üha selgemaks saab, et kõik on siin lõpuks läbi saanud ja end täiesti ammendanud. Enough. Kaua võib.
Kestev obsessioon ja üha suurenev tung tipnevad muidu lõpuks sellega, et ma lähen sõna otseses mõttes hulluks, kui midagi ette ei võta lõpuks. AAaargh. Must! Aga kuidas, selles on küsimus...
Siis ma istun, loen ja tunnen, kuidas see kõik on nii õige ning sobiv. Ja oh ei, tuleb veel üks märk..kes on kus. Siis on tõesti tunne selline, et katkuks juukseid välja. 
Ning kui ma taas kord mõtlesin selle peale, millest kõigest peaks (arvatavasti) loobuma, mis on pool elu olnudki nagu minu..elu ja kõige tähtsam, siis mind isegi ei huvita. Kõik see ei huvita mind nagunii, kui mõte on kogu aeg mujal ja rahu niikuinii ei saa, enne kui...
I know this is right...or do I?

Must go!

Igal juhul on jätkuvalt väga joviaalne tunne..not.

Lykke Li on ikka veel täpselt nagu naelapea pihta ja rohkemgi veel.

Lykke Li - Sadness is a Blessing (MTV Unplugged)

  Lykke Li - Possibility (MTV Unplugged)

breaking down

Florence & The Machine - Breaking Down
Aaaaaah... I think I'm breaking down again 
I think I'm breaking down again...

  Florence & The Machine - Never Let Me Go

Never let me go, never let me go. 
Never let me go, never let me go...

pain

I hate this... 

Seda, et juba 3 kuud painavad mind mingid lakkamatud ache'imise hood. Pole kunagi varem midagi sellist olnud. See ajab mind hulluks. Aaargh...Just siis, kui saab mõne päeva rahus olla, hakkab jälle pihta. Ja põhjus polegi alati see üks..on erinevaid. Damn.
Kuude kaupa mingi lõpmatu halav igatsemine...

Peksan ennast iga päev, sest mul on võimalus, kuid ma ei kasuta seda.--Selle asemel "virelen mingis ache'imises" nagu ma paar kuud tagasi kirjutasin. Still the same, järjekordselt. Viimased nädal-kaks liigagi intensiivselt.

Loss, sadness, compassion, yearning, failure, pain, pain, pain...

  Patrick Cassidy - Skibbereen



And you seek pain like it is pleasure

Like a work of art
When I'm your painting, I'm your treasure
Purest of them all
And call it love or call it murder
Kill me quietly
Close the door and take it further
Where no man has been