darkest dreaming

Stay tonight
We’ll watch the full moon rising
Hold on tight
The sky is breaking

I don’t ever want to be alone
With all my darkest dreaming
Hold me close
The sky is breaking

I don’t ever want to be alone
With all my darkest dreaming
Hold me close
The sky is breaking

David Sylvian - Darkest Dreaming


Ning versioon, mis kõlab mu meelest veelgi öisemalt ja meeleolukamalt:

Alessandro Lombardi - Darkest Dreaming

Anne Maasik

Anne Maasik. Kes ei tea, siis "Rändaja õhtulaulu" (Nipernaadi filmis) esitaja näiteks.

Soovitan soojalt kuulata Lauri Sommeri saadet temast.
Samuti teisi "Olemise" saateid Klassikaraadios.

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=881053

Eriline lemmik on "Meel unus mägede taha", milles nõustun täielikult Sommeriga, kelle meelest Anne Maasik ja Heiki Rein jõuavad neis sõnades kaugemale kui Jaak Tuksam.
Mäletan siiani, kuis kuulasin seda lugu 2 aastat tagasi maikuus üle Emajõe äärsete väljade kõndides.

Algab see umbes 28ndal minutil.

Meel unus mägede taha
hea uni su silmile vajus
hellalt kumiseb kodukiriku kell
pehmes jõuluöö lumesajus

Tuulte laul mille sõnad on
ühest võõrast, ilusast keelest
teda lehtede sahinas kuulatad
ja ööga ta haihtub meelest

Käe kõrvale võtab sind lapsepõlv
ja rääkides muinasjuttu
sind rohtunud mälestus rajale viib
kõik virvleb ja vajub uttu

Tee viimaste hangede vahel
veel ootab su kergeid jalgu
veel metsa põue on alles jäänd
möödunu kuldne valgus

Sa lähed, tee hargneb lahti
perved täis sinililli
ja sõuab ja sõuab üle su pea
kergeid heledaid kevadpilvi

Istud kivile aia nurgas
kus laps kord jumalat palus
kirsid pillavad õielehti
kuis see on hea ning valus

Tuleb minna, selja taha jääb mai
ja kevadest varsti saab suvi
kaugelt tagasi, lendas unistus
rännust väsinud valge tuvi

- Jaan Kaplinski

Siis veel Uku Masingu sõnadele tehtud lugu:


Pean minema. Õhtu on sume ja tumm,
pääl sinetab pilvede helk
ja sääl, kuhu joodetud taevaste kumm,
ehk virvendab nõidade nelk.
Kuid igatsust tulvil mu rahulik samm:
teeääred kõik ootavad mind,
sest neile jääb rohuks mu aastate ramm
ning lilledeks südamelind.
Kas pärale jõuan, ei teada ma saa,
kas pime siis olen või hull,
sest lõputult kumiseb jalge all maa
ja pilvedel hõikab öökull…

Mari Kalkun - Vilu öö

Vilu öö on kui ma uinun,
kaste langeb üle jalge.
Kui ma puudutusest ärkan
on mu ümber soe ja valge.
- August Sang

Seda Mari Kalkuni lugu saab kuulata mõnest "Meditatsiooni" saatest Klassikaraadiost. Näiteks siit:
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1161383&lang
alates 20:30

luule pildis ja muusikas

Voices About The Princess Anemone


Mulle üliväga meeldib.

Andres Allan

Kurbusest tunnen end ära
lumest ja sinu naerust
ilma ei oskagi olla
ja see ongi igavene talv.
Sajab lõputult lund
nagu su hingetükikesi
See ongi tõde
Kui ainult oskaks olla lumi
katta kogu maa
kui ainult oskaks armastada
Jaa ma usun et sünnin uuesti lumena
jaa ma usun

Andres Allan (Ellmann)

* See on ja jääb üheks mu kõige lemmikumaks luuletuseks

Poeedirahu

Poeedirahulood (Andrus Kasemaa)

Juhan Liiv

"Mets kohas tumedalt, tõelt...
Ma kuulasin himuga.
Ta kohin tiibu laotas
mu üle ju hällissa.
Ta tume kohin jäi rinda,
seal kohab nüüd alati -
ma nagu tad taga leinan,
ei rõõmsaks saa iialgi."

Juhan Liiv - "Vari"

"Koer lakkus kutsikaid õrnasti
ja seadis neid kõikepidi...
Ei olnud neid tarvis kellelgi, -
nad ära uputati

Ja vana koer, kui ennegi,
sõi, kaitses lukku ja taba
ja haukus just nagu ennegi
ja mängis ja liputas saba."

"Rukkivihud rehe all" kogumikust

* Olin selle esimese luuletuse juba täitsa unustanud. Ehkki ma olen süüdistanud Liivi liigses lihtsuses, siis see luuletus on mu meelest ideaalne. Tekitab sama tunnet, mis Ruja "Must lind".