kuidas teha sitast saia

Eesti Otsib Superstaari 2011 - Liis Lemsalu


Vaatamata sellele, et paljude meelest võib see olla pigem "kuidas teha sitast veel hullemat sitta" või "kuidas teha saiast sitta", siis see on siin kõigest minu vaade.

Ines mulle ilmselgelt ei meeldi nagu ka see tema lugu ("Iseendale" on veel eriti häiriv", aga see versioon on küll väga mõnus! (Kaire Vilgats'i variant).
Ma ei ole sellise zanri austaja tegelikult, aga Liis'i esitatud lood on olnud ühed lemmikumad.

Kuna esmakordselt pole finaalis ühtki inimest, keda saaksin oma suureks lemmikuks nimetada (nagu Taavi-Arno-Marten) ja ainukesi selliseid - Lauri Antsov'it ja Jaan Lehepuu'd enam pole, siis hoiangi just pöialt Liis'ile. Teele on ka hea.

Ma ei tea, kas asi on minus või on tõesti nii, et sel aastal on pea kõik finaalis olijad maneerlikud ja võib ka öelda et võltsid. Zestid, miimika jne mõjub kunstlikult. Punnitavad nii, et veri ninast väljas. Samas tore ju, kui inimesed on tõesti motiveeritud ja teevad iseendaga "suurt ja julma tööd".
Nagu ühes hiljutises intervjuus ütles Silvi Vrait, et ta ei tahaks öelda, et tänapäeval on tingimata paremad lauljad, aga praegu on lihtsalt teised võimalused kui tollal. On võimalus palju vaadata ja kuulata (muusikat).
Tekib küsimus, kas see on tingimata hea. Kust muidu selline külgepoogitud maneerlikkus tuleb. Tahaks rohkem loomulikkust.

Selle absoluutselt kõige hullemaks näiteks on kindlasti Imre (Saarna). Täiesti kohutav! Ma ei ole kunagi varem nii võltsilt mõjuvat lauljat näinud. Seetõttu meeldis mulle väga Mihkel Raua kommentaar, et talle meeldib see Imre eneseiroonia esitada finaalis Ott Leplandi täpset paroodiat :D Just seda minagi mõtlen kogu aeg.

Tagasihoidlikkus ei iseloomusta ka vist ühtki selle aasta finalisti. Iga hetk, kui kaamera neid tabab, on ju võimalus end näidata.

See kehtib mu meelest ka Liis'i kohta. Kuid mulle meeldib tema ilus ja huvitav tämber, rääkimata eristuvast muusikavalikust.

Selles loos tuleb Liis'i hääl eriti välja. Kõlab kohati nagu mustanahaline ja seda ainult positiivses mõttes.


Eesti Otsib Superstaari 2011 - Liis Lemsalu

darkest dreaming

Stay tonight
We’ll watch the full moon rising
Hold on tight
The sky is breaking

I don’t ever want to be alone
With all my darkest dreaming
Hold me close
The sky is breaking

I don’t ever want to be alone
With all my darkest dreaming
Hold me close
The sky is breaking

David Sylvian - Darkest Dreaming


Ning versioon, mis kõlab mu meelest veelgi öisemalt ja meeleolukamalt:

Alessandro Lombardi - Darkest Dreaming

Anne Maasik

Anne Maasik. Kes ei tea, siis "Rändaja õhtulaulu" (Nipernaadi filmis) esitaja näiteks.

Soovitan soojalt kuulata Lauri Sommeri saadet temast.
Samuti teisi "Olemise" saateid Klassikaraadios.

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=881053

Eriline lemmik on "Meel unus mägede taha", milles nõustun täielikult Sommeriga, kelle meelest Anne Maasik ja Heiki Rein jõuavad neis sõnades kaugemale kui Jaak Tuksam.
Mäletan siiani, kuis kuulasin seda lugu 2 aastat tagasi maikuus üle Emajõe äärsete väljade kõndides.

Algab see umbes 28ndal minutil.

Meel unus mägede taha
hea uni su silmile vajus
hellalt kumiseb kodukiriku kell
pehmes jõuluöö lumesajus

Tuulte laul mille sõnad on
ühest võõrast, ilusast keelest
teda lehtede sahinas kuulatad
ja ööga ta haihtub meelest

Käe kõrvale võtab sind lapsepõlv
ja rääkides muinasjuttu
sind rohtunud mälestus rajale viib
kõik virvleb ja vajub uttu

Tee viimaste hangede vahel
veel ootab su kergeid jalgu
veel metsa põue on alles jäänd
möödunu kuldne valgus

Sa lähed, tee hargneb lahti
perved täis sinililli
ja sõuab ja sõuab üle su pea
kergeid heledaid kevadpilvi

Istud kivile aia nurgas
kus laps kord jumalat palus
kirsid pillavad õielehti
kuis see on hea ning valus

Tuleb minna, selja taha jääb mai
ja kevadest varsti saab suvi
kaugelt tagasi, lendas unistus
rännust väsinud valge tuvi

- Jaan Kaplinski

Siis veel Uku Masingu sõnadele tehtud lugu:


Pean minema. Õhtu on sume ja tumm,
pääl sinetab pilvede helk
ja sääl, kuhu joodetud taevaste kumm,
ehk virvendab nõidade nelk.
Kuid igatsust tulvil mu rahulik samm:
teeääred kõik ootavad mind,
sest neile jääb rohuks mu aastate ramm
ning lilledeks südamelind.
Kas pärale jõuan, ei teada ma saa,
kas pime siis olen või hull,
sest lõputult kumiseb jalge all maa
ja pilvedel hõikab öökull…

Mari Kalkun - Vilu öö

Vilu öö on kui ma uinun,
kaste langeb üle jalge.
Kui ma puudutusest ärkan
on mu ümber soe ja valge.
- August Sang

Seda Mari Kalkuni lugu saab kuulata mõnest "Meditatsiooni" saatest Klassikaraadiost. Näiteks siit:
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1161383&lang
alates 20:30

white satin

Nights in White Satin by The Moody Blues