another dimension

Täna on olnud kummaline päev nagu viimati oli möödunud pühapäeval. Kui eile oli üle pika aja tõeliselt õõnes ja vastik, masendav tunne, nii et ma kirjutasin "give me faith", siis...it was given.

Eile hilisõhtul naersin lugedes seda, kuidas Breivik poolalasti kuskil Norra tihedas ja ämblikuvõrguses metsas 5 tundi järjest auku kaevas, et oma "armour'it" maha matta (nii varjas kahtlaseid esemeid ema eest, kellega koos elas) Samal ajal vaevles sääskede käes, janus ja palavuses. Noh, täna enam ei tundunud see üldse nii naljakas, kui ise sama kaua kaevama pidin, kuigi õnneks polnud sääski. Naersin, et mingi mustanahalise puuvillakorjaja tunne tekkis. Hiljem oli veelgi naljakam uimaselt poes liibates ühes depressiivses Eesti väikses kohas, kui hakkas kõlama seesamune laul. Kuid poest väljudes tabas mind eriti kummaline ja veider tunne, kui hakkasid kõlama kirikukellad ja oli nii vaikne ja inimtühi. Täpselt selline tunne tekkis, nagu oleks mingi suurlinna vaikses ääreosas või siis kuskil väikelinnas...ja kirikukellad kajavad. Igal juhul mitte Eestis, vaid kuskil...mujal.

Eile kuulasin enne magama minekut korduvalt seda lugu nagu mantrat.

Eri Sugai - Rakuen

drawing

In progress. Parempoolne lõuaosa ja huul on mööda, kuna printer on nii kehv, et muudab kõik hulga tumedamaks. Seega pole fotol vajalikul määral detaile näha nii nagu arvutis.

In progress vol 2. Selles seisus juba pool aastat, sest polegi viitsinud rohkem kui ühe korra seda joonistada.

Ja tegelikult on mul veel üks poolik töö. Mis teha, motivatsiooni/viitsimist pole, arvestades seda, et 3 aastat oli täielikku pausi. Varem joonistasin kõik pildid maniakaalse õhinaga tavaliselt 2 päevaga valmis.

Tegin endale lõpuks portfolio, kui seda saab nii nimetada. Lihtsalt pildid kile vahele, et kvaliteet ei halveneks.

Ja...olenemata sellest, et ma olen totaalne (sala/kapi)emo, siis inimeste emotsioonipuhangud, paanika- ning hüsteeriaarmastus, võimetus asjadesse kainelt suhtuda ja arutleda ajavad mind lihtsalt naerma.

Olen seda nii palju kogenud, et olenemata sellest, kui emotsioonitu ja kainelt kalkuleeritud on jutt, siis vastuseks tuleb ikka rida emotsionaalseid tatipritsimisi. Hilarious, once again.

Jah, ma tean, et ma tegelen ise ka kõige sellega (paanika, hüsteeria, emotsemine jne), aga üldiselt vaid oma peas ja iseendale suunatud kirjutistes (nagu see blogigi). Muidu ma olen kõige tuimem persoon ever, eriti viimased 4 aastat. Ehk siis kellegi kahtlus, et ma olen mingi avarii üle elanud, kuna see seletaks, miks mul pole mingeid "inimlikke tundeid", mis pidid teatud ajuosa nihkumisega ära kaduma. Haha, ma ei või. Asja iroonilisus seisneb selles, millise olukorra peale ta seda mulle ütles aastaid tagasi, samas, kui mõned kuud tagasi tegi ta ise sama asja ja palju-palju hullemini.

Pole midagi teha, inimesed, kel pole mingit enesevalitsust ja kes korraldavad suurejoonelisi seebioopereid naeruväärsetest asjadest, kaotavad minu jaoks igasuguse väärikuse.

psühhopaadid ja klassikaline muusika

Alati ma mõtlen, et mis värk nende psühhopaatide ja klassikalise muusikaga on. Sageli näidatakse filmides mingeid psühhopaatidest mõrvareid kedagi jõhkralt lõikumas vms tegemas mõne idüllilise klassikalise muusikapala saatel.

Juhuslikult märkasin antud hetkel väikest irooniat. Mida ma ise teen, eksole...

Kuulan seda lugu:

Patrick Cassidy - Saint Patrick's Breastplate I


ja loen ülimas rahumeeles ning häirimatuses heatujuliselt ja täiesti külma kõhuga kurikuulsa Norra massimõrvari Breivik'u manifesti.

Hilarious.

Ja muide, talle meeldib ka klassikaline muusika ja ooper (jubedale trance muusikale lisaks).
Ja jah, seda kõike saab sealt teada. Mida iganes: tema hobid, huvid, isiklikud andmed, lapsepõlv, sõbrad jne jne. Pole veel jõudnud selle osani, mis kirjeldab ettevalmistusi rünnakuteks, aga vaatasin, et seal ka kõik ained kirjas, mis ta muretses pommi ehitamise jaoks. Enne kurikuulsat sündmust on ta lausa igapäevaselt oma tegemised üles märkinud.

Kui ta poleks sellest asjast eluga pääsenud (nagu ta ise arvas), siis me vähemalt teaksime, et tema lemmikõlu on Budweiser XD

Tsitaat:
"I am currently watching Dexter, the series about that forensic mass murderer. Quite hilarious."

Ma olen julmur, aga seda ülemist pilti nähes ma naersin päris kõvasti.
Ma ei rüveta kannatanute valu, aga ma lihtsalt võtan kogu seda asja eraldiseisvalt, kui nii saab öelda.
Naersin ka nähes mõningaid värvikaid kommentaare YouTube'is ja deviantART'is:

"He was beautiful as a boy too. How lovely."

"The more I see him, the more I want to make a portrait of him."

Khm, and I'm doing it already, haha:D

"Lol I actually really find him hot."

ja
Oh God:

"Hehe, great Although I'm more crazy about a perfect blonde with actual brains and guts, in his case. Preferably undressed, in my room."

kuid läheb veel paremaks:

"Don't cry sweet prince, we stand behind you"

"Don't cry sweet prince", this really cracks me up!XD

"A true hero!"

"The sniper picture is fucking amazing"

"This guy.. There's something wrong with his coolness... I don't know what it is... but I feel like he's too cool for being a murderer..."

"How sexy"

Ma eeldan, et enam-vähem kõik need kommentaarid on naistelt.

Igatahes on see fun ja Breivik'u case ja isiksus on põnevad.
Minu arvamus temast pole kunagi negatiivne olnud. Mitte mingil "ta on nii nunnu" põhjusel, vaid tema isiksuse tõttu. Ma parem ei hakka siin kõiki neid omadusi ülistama, mida ma silmas pean. Ja mõrvu ma ei kommenteeri.

I know, I'm a sick fuck:D

lament

Patrick Cassidy - Lament


Ei ole midagi teha, aga see muusika ei kõla minu jaoks üldse nagu lament.
Minu jaoks on selle loo emotsioon pigem see, mis ülemisel pildil.

the sun's gone dim

This is calming...

Johann Johannsson - Sun's Gone Dim


but the sun was very bright today.

Peas kummitas lakkamatult Lykke Li "Love out of Lust" algus ja read

Rather die in your arms, than die lonesome
Rather die hard, than die hollow

Kuulates seda pala ja vaadates tagasi tänasele päevale, ei ole mul öelda muud kui et sulnis. Totaalne heldimus...
Protection.
Compassion.

One word, this is LOVE...

Feels like this:

Lady Labyrinth

Ludovico Einaudi - Lady Labyrinth


Jah, ma olen veelgi rahutum kui tavaliselt. Inspireeritud ka. Saan vist jõudu.
Need on värvikad päevad, varsti nädalad.

Naeran, tunnen respekti, pühadust, kaasaelamist, kaastunnet. Kõiki positiivseid emotsioone.

Max Richter - The Nature of Daylight


Sellises seisundis, poolteist kuud hiljem seda pala kuulates, see ei tundugi enam kurb, vaid..ma ei oskagi öelda. Püha. Aateline. Täis neid emotsioone, mida ma kirjeldasin.

Kõik need palad on tegelikult pooleteise kuu tagune playlist.

Max Richter - Sarajevo


Epic.

that's why you can

Lykke Li - Love Out of Lust


Läheb jälle roosaks ära. Selle laulu algus on minu jaoks eriti roosa ja hõljuv.
Magusvalus, kummaline ja eriline tunne valdab iga kord.
Ei saa üle.
Aaaaaaaa....tahaks kohe selili põrandal püherdada jälle ja napakalt omaette naerda.

Üleeile lausa pidin hommikul enne minekut üht Helgi Sallo lugu kuulama. Bussis kõlas ka ei keski muu kui Helgi Sallo. Põhjus omaette smailida. Lähen poodi ja laul, mis kõlas, oli biitlite "And I Love Her". Jälle põhjus smailida.
Rääkimata visioonist, mis hiljem ühes teises poes tekkis. Ja visioonist, mis eile tekkis.

Need visioonid võivadki tekkida täiesti suvalistel hetkedel. Kunagi aastaid tagasi tegin tunnis intensiivselt keemia või füüsika ülesandeid, kuid see ei takistanud visiooni tekkimist...Alateadvus on põnev asi.
Nii ta tekibki, mingi liikuv pilt, mis jääb silme ette virvendama. Nagu see olekski päriselt juhtunud.

Rather die in your arms, than die lonesome
Rather die hard, than die hollow

We will live longer than I will
We will be better than I was
We can cross rivers with our will
We can do better than I can
So dance while you can
Dance cause you must

silent my song

Ei saa üle
ja ei tahagi

Terve järjekordse päeva kummitas mu peas.

Lykke Li - Silent My Song


And you seek pain like it is pleasure
Like a work of art
When I'm your painting, I'm your treasure
Purest of them all
And call it love or call it murder
Kill me quietly
Close the door and take it further
Where no man has been

Kuldsed sõnad...

Lykke Li vol 2

Uskumatu, aga vaatasin, et seda lugu siin blogis polegi.
Minu meelest üks paremaid lugusid üleüldse, eriti selles versioonis.
Videot tasub vaadata.

Lykke Li - Possibility








Ja

Lykke Li - I Follow Rivers


Live tänaval:

Rekorder: Lykke Li singt: I Follow Rivers"


This is fcking GORGEOUS!

Lykke Li - Silent My Song - David Letterman 11-16-11

American Beauty

American Beauty soundtrack


Nii tuntud film, et ei teagi, kuidas on võimalik, et nägin seda eile esimest korda. Paraku vaid viimast tundi aega filmist.
Ja see oli huvitav ning omapärane...

Ying Xiong

Veel üks Yimou Zhang'i film "Hero". Kõik head pildid, mis leidsin, olid ühest ja samast stseenist paraku.
Aga taas - suurepärased värvid, kaadrid, muusika. Kõik puhas kunstiteos.






Tan Dun - Longing

cats in the cradle

Harry Chapin - Cats in the Cradle


Vene raadio on ka hea.

She moved through the fair

Just beautiful...

Sinéad O'Connor - She moved through the Fair - Sult 1997


Alateadvus on kummaline asi. Hakkas täna hommikul lihtsalt kummitama ja pidin kuulama.
See lugu kõlab ka filmis "Michael Collins", mida soojalt soovitan, eriti Iirimaa austajatele.

Vaka

Kommentaarid on tarbetud, sest ma tean, mida ma jälle taga halan, kui ma kuulen neid lugusid.
See on tolle aja soundtrack. See aeg ei tule tagasi. Ükski aeg ei tule, aga see aeg ei tule kohe eriti...Ma pole kunagi ka nii ulgunud kui siis. Pidurdamatu.

Radiohead - Let Down


Sigur Rós - Vaka


Sigur Rós - Takk


Sigur Rós - Fyrsta


Sigur Rós - Debata Mandire (Duet)


Sigur Rós - Andvari


Sigur Rós - Saeglopur


Ja lugu, mida tol aja polnud veel olemas, kuid sellest sai veel kõige-kõigem tunnuslugu. Siiani on meeles see kord, kui umbes aasta hiljem tulin seal täistempos ning selle loo kulminatsioon kõlas kõvasti pleieris.

Sigur Rós - Àra Bàtur

Daylight dies

Daylight Dies - Dismantling Devotion