Ei teagi enam, mis see olla tahab. Muusika, mõned tsitaadid ja pooleajulise muu loba.
Tuesday, July 31, 2012
time will fly
Lovers - Mei and Jin (House of Flying Daggers)
Lykke Li - Time flies
I get weak
I get weary
I miss sleep
I get moody
I'm in thoughts
I write songs
I'm in love
I walk on
Fingers crossed, my time is coming now
Don't you go, my baby begs me so
Time will fly, upon my baby's back
Time will fly, upon my baby's back
Sunday, July 29, 2012
Friday, July 27, 2012
Sadness is a blessing
Huvitavast statistikast nii palju, et viimastel kuudel lisandub üha huvitavamaid riike, kust seda blogi vaadatakse. Tulenevalt teatud tähtpäevast on praegune nimestik eriti huvitav. Esirinnas on Serbia. Lisaks Araabia Ühendemiraadid, Argentiina ja Lõuna-Korea. Põhilised olid muidu USA, Venemaa ja Ukraina.
Viimase nädala aja blogivaadatavuses kõrgub teistest üle muidugi selline kuupäev nagu 22.7.
Vaeveldes pikemat aega teatud dilemma küüsis ning viimasel ajal pidevaid "märke" saades, mõtlesin eelmisel nädalal, et kui peaks lähema nädala jooksul veel midagi tulema, siis on vist selge, mida tegema peaks. Tulemuseks oli see, et järgmisel päeval nõnda nimetatud märk lausa jalutas mulle vastu. What are the odds? See oli juba liigagi koomiline.
Üha rohkem mõtlen ja üha selgemaks saab, et kõik on siin lõpuks läbi saanud ja end täiesti ammendanud. Enough. Kaua võib.
Kestev obsessioon ja üha suurenev tung tipnevad muidu lõpuks sellega, et ma lähen sõna otseses mõttes hulluks, kui midagi ette ei võta lõpuks. AAaargh. Must! Aga kuidas, selles on küsimus...
Siis ma istun, loen ja tunnen, kuidas see kõik on nii õige ning sobiv. Ja oh ei, tuleb veel üks märk..kes on kus. Siis on tõesti tunne selline, et katkuks juukseid välja.
Ning kui ma taas kord mõtlesin selle peale, millest kõigest peaks (arvatavasti) loobuma, mis on pool elu olnudki nagu minu..elu ja kõige tähtsam, siis mind isegi ei huvita. Kõik see ei huvita mind nagunii, kui mõte on kogu aeg mujal ja rahu niikuinii ei saa, enne kui...
I know this is right...or do I?
Must go!
Üha rohkem mõtlen ja üha selgemaks saab, et kõik on siin lõpuks läbi saanud ja end täiesti ammendanud. Enough. Kaua võib.
Kestev obsessioon ja üha suurenev tung tipnevad muidu lõpuks sellega, et ma lähen sõna otseses mõttes hulluks, kui midagi ette ei võta lõpuks. AAaargh. Must! Aga kuidas, selles on küsimus...
Siis ma istun, loen ja tunnen, kuidas see kõik on nii õige ning sobiv. Ja oh ei, tuleb veel üks märk..kes on kus. Siis on tõesti tunne selline, et katkuks juukseid välja.
Ning kui ma taas kord mõtlesin selle peale, millest kõigest peaks (arvatavasti) loobuma, mis on pool elu olnudki nagu minu..elu ja kõige tähtsam, siis mind isegi ei huvita. Kõik see ei huvita mind nagunii, kui mõte on kogu aeg mujal ja rahu niikuinii ei saa, enne kui...
I know this is right...or do I?
Must go!
Igal juhul on jätkuvalt väga joviaalne tunne..not.
Lykke Li on ikka veel täpselt nagu naelapea pihta ja rohkemgi veel.
Lykke Li - Possibility (MTV Unplugged)
Saturday, July 14, 2012
breaking down
Florence & The Machine - Breaking Down
Aaaaaah... I think I'm breaking down again
I think I'm breaking down again...
Florence & The Machine - Never Let Me Go
Never let me go, never let me go.
Never let me go, never let me go...
Aaaaaah... I think I'm breaking down again
I think I'm breaking down again...
Florence & The Machine - Never Let Me Go
Never let me go, never let me go.
Never let me go, never let me go...
Thursday, July 12, 2012
pain
I hate this...
And you seek pain like it is pleasure
Like a work of art
When I'm your painting, I'm your treasure
Purest of them all
And call it love or call it murder
Kill me quietly
Close the door and take it further
Where no man has been
Seda, et juba 3 kuud painavad mind mingid lakkamatud ache'imise hood. Pole kunagi varem midagi sellist olnud. See ajab mind hulluks. Aaargh...Just siis, kui saab mõne päeva rahus olla, hakkab jälle pihta. Ja põhjus polegi alati see üks..on erinevaid. Damn.
Kuude kaupa mingi lõpmatu halav igatsemine...
Peksan ennast iga päev, sest mul on võimalus, kuid ma ei kasuta seda.--Selle asemel "virelen mingis ache'imises" nagu ma paar kuud tagasi kirjutasin. Still the same, järjekordselt. Viimased nädal-kaks liigagi intensiivselt.
Loss, sadness, compassion, yearning, failure, pain, pain, pain...
Patrick Cassidy - SkibbereenKuude kaupa mingi lõpmatu halav igatsemine...
Peksan ennast iga päev, sest mul on võimalus, kuid ma ei kasuta seda.--Selle asemel "virelen mingis ache'imises" nagu ma paar kuud tagasi kirjutasin. Still the same, järjekordselt. Viimased nädal-kaks liigagi intensiivselt.
Loss, sadness, compassion, yearning, failure, pain, pain, pain...
And you seek pain like it is pleasure
When I'm your painting, I'm your treasure
Purest of them all
And call it love or call it murder
Kill me quietly
Close the door and take it further
Where no man has been
Tuesday, July 10, 2012
elegy
Poolteist nädalat hiljem jätkuvalt kummitab...ja meeleolu on ka kordades eleegilisem.
Jeff Beck feat. Olivia Safe - Elegy for Dunkirk
Jeff Beck feat. Olivia Safe - Elegy for Dunkirk
Thursday, July 5, 2012
Elegy for Dunkirk
Pühapäeva suvisel õhtul heinamaade, põldude ja metsade vahel koju sõites hakkas see pala äkki lakkamatult peas kummitama. Ilmselt seetõttu, et tunne ise oli sama eleegiline nagu paar päeva enne seda stseeni vaadates ning antud soundtracki kuuldes.
Suveõhtu eleegia keset viljapõlde, heinamaid ja õhtupäikest...
Atonement Soundtrack - Elegy for Dunkirk
Subscribe to:
Posts (Atom)