Andres Allan

Kurbusest tunnen end ära
lumest ja sinu naerust
ilma ei oskagi olla
ja see ongi igavene talv.
Sajab lõputult lund
nagu su hingetükikesi
See ongi tõde
Kui ainult oskaks olla lumi
katta kogu maa
kui ainult oskaks armastada
Jaa ma usun et sünnin uuesti lumena
jaa ma usun

Andres Allan (Ellmann)

* See on ja jääb üheks mu kõige lemmikumaks luuletuseks

Õnnepalu

• "Ma vaatan meid ja mõtlen, kas keegi on õnnelik. Miks räägitakse õnnest. Ma ei saa sellest üldse aru. Mismoodi see välja näeks: õnnelik inimene? Kas ta hõljuks pool meetrit maapinnast kõrgemal nagu vesinikku täis puhutud õhupall, kunagi maha laskumata?
Rõõm ja mure käivad käsikäes. Pill tuleb pika ilu peale. Õnnetus ei hüüa tulles. Ei, siin on midagi viga. Õnn ei saa olla piisav põhjus elamiseks. Kas ma oleksin õnnelik, kui ma oskaksin risti ette lüüa ja kummardaksin seal rütmiliselt maani, seal, kuldses kumas, laulvas pominas, mis uniseks teeb? Jumal oleks minuga rahul ja kingiks mulle vastutasuks õnne."

• "Me pole üksi mitte sellepärat, et meil pole kedagi. Kellelgi pole kedagi. Üksi on need, kes jooksevad iseenda seina vastu. Kes arvavad, et kõik teised on seal seina taga õnnes ja vendluses koos, et tarvitseb vaid sellest läbi pääseda ja sa oledki nende hulgas, jagad nende rõõmuleiba..."

Emil Tode - "Printsess"

Peter Pan

"Eikunagimaa võlurandadel mängivate laste paadid randuvad alati õnnelikult. Meiegi oleme seal olnud, kuuleme veelgi murdlainete kohinat, aga me ei randu seal enam iialgi."

James Matthew Barrie - "Peeter Paan"

Poeedirahu

Poeedirahulood (Andrus Kasemaa)

Ohvrilaev

• "Ütlesin siis, et kool ei tohi olla kasvuhoone, kuhu värsket õhku väljast sisse ei tule...ja lisasin, et me võime ise ka niimoodi hermeetiliseks muutuda."

• "Aga mis jätab hinge tühjaks...Kõige mõistuslik lahkamine - kuis ma vihkan seda! Me lööme mõistusega surnuks kõik selle, mis inimeses on suurt, loovat ja mõistmatut. Sokrates on üks neist, kes oma loogikaga..."
"Seal te jälle eksite...Ta lahkas, aga hoidus lõppjäreldustest!"
"Sest et lõpp-järelduses seisis ta ometi mitte millegi ees..."
"Või tunnetuse ees, et teadmatuse tunnistamine on teadmise algus."

• "Ta sulges akna ja meenutas, et Isebel oli kord öelnud, et talle on Sokrates mingi Jumala aseaine, ning otsustas hakata lugema "oma piiblit" - Platoni Sokratese dialooge, Sokratese kõnet kohtu ees, teatud kohta sealt, kui ta juba oli surma mõistetud. Ta leidis otsitud koha ja luges: "Aga kui surm on kõikide tunnetuste puudumine, nagu selle puhkus, kelle und ei katkesta ükski unenägu, siis on see suurepärane eelis. Sest kui inimesel on valida selle öö vahel, mil ta magas nii sügavalt, et ta isegi und ei näinud, ja võrdleb sellega kõiki teisi öid ja päevi oma elus ja peab siis ütlema, mitu päeva ja ööd oma elus on ta kasutanud meeldivamalt kui seda ööd, siis ma mõtlen, et harilik inimene, isegi suur kuningas ise, leiab, et neid on teistega võrreldes hõlpsam loendada. Kui see on surma loomus, siis loen ma seda võiduks. Sest siis tundub, et igavik pole muud kui üksainus öö. /---/Aga kui surm on ainult retk teise paika ja rahva usk on õige, et seal on kõik need, kes on surnud, mis võiks siis veel paremat olla, minu kohtunikud?" luges ta edasi. "Kas ei vääri selline retk ettevõtmist, mille lõpus, teises maailmas, meie oleme vabad nendest iseendid kohtunikeks nimetanuist ja leiame õigeid kohtunikke, keda öeldakse seal üleval istuvat?"

Gert Helbemäe - "Ohvrilaev"

* Üks olulisemaid raamatuid mu jaoks, millest sain ma küll tükk aega pärast esmakordset lugemist aru..

Kaugver

• "Meie ei kohtu enam ealeski. Mitte kuskil. Peale mälestuste. Ja needki on nagu lapsepõlv, mis üha enam ja enam mähkub pehmesse unustamise uttu. Iga mööduv päev sööb ühe killukese neist mälestustest, kuni ma lõpuks mäletan ainult seda, et Sa olid. Ja paari enam-vähem elavat pildikest meie elust, mis aegapidi omandavad ka pigem legendaarse kui tõese väärtuse. See on trööstitu. Ah, surnud, kui te teaksite, kui palju elavad ennast teie pärast vaevavad, te ärkaksite vist uuesti üles."

• "Ka see on demagoogia, sõnad, sõnad, sõnad. Ka see, kui me hakkame nüüd järsku kõiges iseennast süüdistama, taome endale vastu rinda, raputame tuhka pähe. Kas niisugune süüdistamine on läbinisti aus? Me ütleme: see on enesekriitika. Aga kas me pole sealjuures ise täiesti teadlikud, et enesekriitika on parim ning tõhusaim kaitse võimalike rünnakute vastu?/---/Mida rohkem sa ennast piitsutad, seda vähem hoope saad teistelt - sa võtad neilt relvad."

• "Kui kõik need poisid oleksid vabaduses ja käiksid normaalkoolis, mis saaks siis normaalkoolidest? Pahed on neetult nakkavad, ühiskond peab ennast kaitsma, nakkusekandjad isoleerima."

Raimond Kaugver - "Kas ema südant tunned sa?"

Dorian Gray

• "Pole olemas sellist asja nagu kõlbeline või kõlblusetu raamat. Raamatud on kas hästi kirjutatud või halvasti kirjutatud. Muud midagi."

• "Ühelgi kunstnikul pole eetilisi sümpaatiaid. Kunstniku puhul on eetiline sümpaatia andestamatu stiililine manerism."

• "Ükski kunstnik pole kunagi haiglane. Kunstnik võib väljendada kõike. Mõtleja keel on kunstiku tööristad."

• "Kogu kunst on ühtaegu pealispind ja sümbol."

• "Kunst peegeldab tegelikult vaatajat ja mitte elu. Mingi kunstiteose kohta avaldatud eri arvamused näitavad, et teos on uudne, keeruline ja eluliselt tähtis. Kui kriitikutel on lahkarvamusi, on kunstnik iseendaga kooskõlas. Me võime andestada inimesele mingi kasuliku asjaga tegelemise senikaua, kuni ta seda ei imetle. Ainus õigustus kasutu asjaga tegelemiseks on, et seda imetletakse ülimalt. Kogu kunst on täiesti kasutu."

• "Kuid ilu, tõeline ilu, lõpeb seal, kus algab intellektuaalne ilme. Intellekt on iseenesest üks liialduse viise ning purustab iga näo harmoonia."

• "On parem, kui sa oma ligimestest ei erine. Koledate ja rumalate osaks saab parim selles maailmas. Nad võivad rahulikult istuda ja ammulisui näitemängu jälgida. Kui nad ka ei tea midagi võidust, siis vähemasti säästetakse neid kaotuse tundasaamisest. Nad elavad nii, nagu peaksime elama meie kõik - härimatult, ükskõikselt ja erutumata. /---/ Sinu seisus ja rikkus, Harry, minu mõistus sellisena nagu see on - mu kunst, olgu see väärt mida tahes, Dorian Gray hea välimus - me kõik kannatame selle pärast, mida jumalad on meile andnud, kannatame hirmsasti."

• "Harry," lausus Basil Hallward talle otse näkku vaadates, "iga tundega maalitud portree on kunstniku ja mitte modelli portree. Modell on üksnes juhus, ajend. Mitte teda ei too kunstnik esile, pigem toob ta värvilisel lõuendil esile iseenda."

• "Hinge ja keha kooskõla - see on nii oluline! Me oleme oma hulluses need kaks eraldanud ning leiutanud realismi, mis on labane, ja ideaalsuse, mis on tühi."

• "Sellest on kurb mõelda, aga pole kahtlustki, et geniaalsus kestab kauem kui ilu. See seletab tõsiasja, et me kõik näeme säärast vaeva enda liigse harimisega. Pöörases olelusvõitluses tahame me saada midagi püsivat ning täidame seepärast tobedas oma koha hoidmise lootuses pea pahna ja faktidega. Läbinisti hästi informeeritud inimese mõistus on hirmus asi. See on nagu pudipadi pood, kõikjal on koletised ja tolm ning kõik esemed tegelikust väärtusest kõrgema hinnaga."

• "Tänapäeval teavad inimesed kõige hinda, kuid ei tea millegi väärtust."

• "Kulla poiss, ükski naine pole geniaalne. Naised on dekoratiivne sugupool. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt. Naised esindavad aine võitu vaimu üle, nagu mehed esindavad vaimu võitu moraali üle."

• "Ta elab seda luulet, mida ta ei suuda kirjutada. Teised kirjutavad luulet, mida nad ei julge teostada."

Oscar Wilde - "Dorian Gray portree"