Friday, May 4, 2012

Breivikust väga pikalt ja laialt

                                       
Ei ole jälle...aga on ometi.
Mida rohkem ma sellele teemale mõtlen, seda rohkem mu huvi suureneb.
Nii et HOIATUS: kui sa EI taha lugeda Breiviku kohta, siis ÄRA lihtsalt loegi (seda postitust)! Eriti veel arvestades seda, et ma püüan asja lahata rohkem tema vaatepunktist, mitte anda mingit tüüpilist emotsionaalset, nn normaalset massireaktsiooni.

PS! Breivik'ut muide hääldatakse nagu /braivik/ mitte /breivik/ nagu kõik mittenorrakatest inimesed järjekindlalt teevad. Sama käib Utøya kohta, mis hääldub rohkem nagu /üütoja/ mitte /utoia/!! Üsna närvidele käib juba, kuigi ma norra keelest midagi ei tea. Aga ma ei hakkaks ka mingeid prantsuse/inglise nimesid hääldama nagu eesti keelt.

Ma täna ei hakka siin B. tsiteerima, vast järgmine kord.

Ütlen kohe ära, et ma ei hakka selles pikas ja segases postituses teda ülistama, kuid risti lööma samuti mitte. Vaadates erinevaid meediakajastusi ning lugedes inimeste arvamusi/kommentaare, tundub, et olen üsna erandliku vaatepunktiga asjale, kuid see mind ei üllata...Võib-olla satun või olen juba sattunud mõnda watchlist'i oma kahtlaselt positiivsete tekstide pärast, aga samas, meil pole siin USA.

Sellepärast ütlen kohe ka ära, et ma kohe kindlasti ei ole Breiviku jünger/pooldaja vms. Ei valuta südant islami invasiooni tõttu, peaasjalikult seetõttu, et meil sellist probleemi lihtsalt (veel) pole. Meil võrdväärseks probleemiks on ehk venelased, kuid ka selle pärast ma oma südant sellisel määral ei valuta nagu Breivik. Ja ilmselgelt ei viitsiks ma mitte kunagi kellegi tapmiseks või muul viisil hävitamiseks sellisel määral vaeva näha nagu tema. Poleks piisavalt järjekindlust ja eneseuskugi selleks, mis on omadused, mida temas imetlen..öelgu teised mida tahes.

Õigupoolest kuulun vist nende hulka, keda Breivik killimast ei kõhkleks:D Ehk siis ma olen tüüpiline enesekeskne, apoliitiline ja ükskõikne tuim egotsentrist, kes oma apaatsusega Breiviku poolt kardetavatele arengutele kaasa aitab. Ühesõnaga olen vist kategooria D reetur, tema määrangu järgi.

Mis mind selle case'i puhul häirib, on jällegi see, kuidas inimesed tohutult emotsionaalselt reageerivad. Nii emotsionaalselt, et selles reageeringus midagi muud polegi. "Jäle koletis", "kott pähe". Kui ma nüüd selle üle järgi mõtlen, siis tuleb tunnistada, et põhjus, miks minu suhtumine selline pole ja miks ma tahan ja suudan lugeda tema kirjutisi ja tunnistusi, peitub selles, et ma lihtsalt ei pea teda jäledaks koletiseks. Mitte et minu meelest poleks laste tapmine jõle, aga minu jaoks on tapmisel ja tapmisel ka teatav vahe. Lihtsalt inimese (kiire) surnuks tulistamine tundub suhteliselt leebe ja inimlik võrreldes paljude muude võigaste variantidega. Ma ei tea, kuidas ma antud isikusse siis suhtuksin, kui ta oleks kuratliku naudinguga neid lapsi seal piinanud ja nö praadinud...Pean siiski tunnistama, et tema plaan inimesel kaamera ees pea maha lõigata tundus..creepy.

Arvestades seda, et ma olen elu aeg olnud friik, "väärastunud põhimõtete", "haiglase mõttemaailmaga", "sadistlik, julm, kalk, tundetu" jne, siis on ehk arusaadav minu haiglane tõmme..khm..natuke teistsuguste inimeste vastu. Mistõttu pole imestada, et minu jaoks on haiglaselt huvitav kogu see kohtuprotssess ning ennekõike Breiviku isiksus ja kogu sündmuste (detailne) käik. Nn normaalne lugeja võib nüüd mõelda, et ma olen mingi haiglane julmurist hälvik, kellele meeldivadki inimeste kannatused, but that's not the case. Ma tahaksin teada iga üksikasja antud kodaniku mõttekäigust jms, sest mind huvitab tema psüühika ja ilmselt ei saaks ma vastuseid kõigile oma küsimustele enne kui ma oleks temaga ise tundide kaupa vestelnud. Samas, ma ei tahaks teada mitte midagi vägistajate, piinajate, lapsetapjate, pedofiilide, inimeste vangis hoidjate jne mõtetest, isikust. Antud kurjategijate puhul on minu silmis tegemist tõesti täiesti haiglaste ja jäledate koletistega.

Ma olen friik, ma tunnistan seda, aga ma suudaksin ja tahaksin kuulda, olles ise täiesti külm, kuidas ta seda tapmisprotsessi täpselt korraldas seal saarel ja mida neil hetkedel mõtles/tundis. Jällegi mitte sellepärast, et mulle kuidagi selline asi nagu kellegi tapmine vaimustust pakuks. Minu jaoks pole isegi jahimehed normaalsed inimesed, kuna kellegi tapmise nautimine on minu jaoks sügavalt ebanormaalne.

Aga rääkides Breivikust, siis ma lähtun tema vaatepunktist, mis ei tähenda, et ma seda jagaksin, vaid ma püüan lihtsalt näha asja tema nö tema kingadesse astudes. Veel lähtun ma sellest, et tegemist on ausa ja avameelse inimesega, kui välja arvata asjaolu, et ta oskab laitmatult valetada oma eesmärkide elluviimise nimel. Samas pole ta teinud midagi, et oma tulevast karistust kuidagigi kergendada, seega mõtlen, et ta räägibki täpselt nii, nagu ta mõtleb. Seega ma ei usu, et tegemist on inimesega, kes naudib tapmist, nagu mõned on arvanud. Ma ei usu, et ta on kogu oma ideoloogia lihtsalt tapmise õigustamiseks välja leiutanud. Kui teda uskuda, siis tema meelest on inimeste tapmine sama ebanormaalne nagu mis tahes inimese meelest. Kui teda uskuda, siis oli tal seda väga raske teha ning esialgu pidi ta selleks end lausa sundima ning sattus esimeste laskude järel šokki.
Mida mina arvan, on see, et ta tõsimeeli usubki oma ideoloogiasse ja peab seda väga pühaks (pisarad nähes oma videot), on sellesse teemasse äärmiselt tõsiselt ja pühadusega suhtunud, oma manifesti pikalt ja põhjalikult arendanud. Kui keegi viitsib tema 1500-leheküljelise manifesti läbi lugeda, siis ma arvan, et saab selgeks, et kogu tema tegevus ongi kantud usust sellesse ideoloogiasse. Noh, võib öelda, et see pühendumine on lausa maniakaalne ja obsessiivne. I should know:D 

Lühidalt võib öelda, et osad inimesed lihtsalt ongi altid radikalismile, maniakaalsusele ja obsessiivsusele. Arvestades Breiviku tegevust, võib julgelt öelda, et tema seda kõike on...Seetõttu tunduvadki sellised inimesed "normaalsetele" inimestele hullumeelsed. Kuid olen jätkuvalt seisukohal, et see, et inimene on tavapärasest erinevate seisukohtadega, ei tee temast veel hullumeelset. Kuna lõpetasin just "Vabariigi kodanike" (etv.err.ee'st järelvaadatav, 24. aprilli saade) vaatamise, jäi seal Aarne Rannamäe taoline mõtteavaldus silma. Ühesõnaga nimetas ta hullumeelseks Breiviku lahterdust süütute ja süüdi olevate surnute vahel.
Jätkuvalt arvan, et samamoodi võib absoluutselt iga mõrvari nimetada süüdimatuks ja hullumeelseks. 
Oled nn kiremõrvar, tapad oma naise petmise tõttu ära, sest usud, et ta on selle ära teeninud - oled süüdimatu ja hullumeelne. 
Oled Hitler, hävitad maniakaalselt juute - oled süüdimatu ja hull. 
Oled suvaline jõmm ja tapad kellegi raha saamise eesmärgil ära - ilmselgelt hull ja süüdimatu. Jne jne.
Ühesõnaga tundub olevat inimestel arvamus, et see, kui mõrvar kahetsust ei tunne ning peab oma tegusid jäägitult õigeks, teeb temast hullumeelse. Tõesti?
Kui Breivik nüüd kohtus lahinal nutaks ja põlvili andestust paluks kõigi ees, oma tegusid kahetseks, siis ta poleks (enam) süüdimatu?

Mis veel inimesi nii tohutult näib hämmastavat ja häirivat on tema emotsionaalne külmus. Mis paneb mind mõtlema, et kas siis tõesti kõik süüdivad mõrvarid on tapmishetkel olnud paanikas või muidu kontrollimatute, ebakindlate emotsioonide ja käitumisega? Absoluutselt ei usu...
See üheülbaline hullumeelseks lahterdamine on lihtsalt tüütu, seda enam, et ma pole kunagi absoluutselt uskunud, et Breivik võiks olla süüdimatu. Tegelikult võiks küsida, et kes siin see süüdimatu on...Videosid temast kohtuprotsessist on kõik kohad täis, tema pilte on kõik kohad täis, tema propagandavideo on kõigile vaadatav ning lisaks näidatakse seda kohtus, iga tema riietuseset, näoilmet, liigutust ja detailikest tema välimuses kommenteeritakse, tema manifest/ideoloogia on täies mahus igaühele loetav ja kõigele lisaks - tal lastakse kohtusaalis kõnepuldis rahumeeli oma manifesti esitada. Oli vist 70 minutit selle kõne kestus. See viimane asjaolu oligi minu jaoks kõige naljakam. Kui sellest oleks ka videoülekanne tehtud, siis ma oleks tõesti aplodeerinud ja kõva häälega naernud. Tõepoolest, kogu see kemplus aurukatla ümber tundub lihtsalt naeruväärne, tobe ja...süüdimatu. Olen teadlik, et ise laiendan ka tema haaret temast kirjutades, kuid mind see ei morjenda üldse.

Eelnevate aspektide põhjal jääb mulle üha rohkem mulje, et Breivik on kogu sellest jandist intellektuaalselt niivõrd palju üle. Esiteks on ta saavutanud kõik, mis tal kavas oli. Erinevalt teistest on tema tegevus läbimõeldud, kõik eelnevalt ettenähtud ning tema hoiak on vankumatu ning täiesti ebaemotsionaalselt külm ja ratsionaalne. Niikaua kui inimesed oma emotsionaalsest lahmimisest üle ei saa ega ratsionaalsust ei ilmuta, jääbki ta neist üle olema...Jah, uskumatu kui lollid võivad inimesed olla ning kuidas üksainus inimene suudab tervet ühiskonda nii palju mõjutada. Mis puutub minusse endasse, siis see, et antud isik on mulle teatud osas sümpaatne, siis see ei tähenda, et tal oleks õnnestunud oma ideoloogiat mulle mingilgi määral üle kanda. Sest seda propagandat on ta üritanud teha juba aastaid ning poliitika on olnud tema jaoks sisuliselt keskne teema juba väga palju aastaid.

Järgmine samm on see, et Breivik avaldab oma vangis kirjutatud raamatu. Tunnistan jällegi, loeksin suure huviga. Kui mina siin arvasin, et on iseenesest mõistetav, et seda raamatut vähemalt tema eluajal keegi ei näe (nagu videosid tema tunnistustest kohtus), siis ma vist eksisin..Nimelt lugesin üht artiklit (vist norrakeelne), kus ühe kirjastuse peatoimetaja vms ütles, et Breivik leiab üsna kindlasti kirjastuse, kes on nõus tema raamatut avaldama. Bloody hell! Ma polekski arvanud, et probleem on kirjastaja leidmises, vaid et sellist asja võimude poolt lihtsalt ei lubataks. Aga kes teab, maailm on ikka väga kummaline...
Veelgi kummalisem on see, et Breivik tahtis oma mundris kohtusaali tulla, kuid loobus sellest vaid seetõttu, et    psühhiaatrid istuvad kohtus ning see olnuks järjekordselt hea aines teda suurushullustuse ja luulude käes vaevleva "päästjana" kujutada. Selle peale tekkis mul taas küsimus: what the fuck? Kas tõesti oleks olnud võimalik, et ta oleks võinud oma mundris kohtusaali ilmuda??? Võib-olla ta oleks võinud isegi enda embleeme kasutada või mingit moslemivaenulikku loosungit. Jesus!!! Kui talle antakse võimalus esineda oma ideoloogia propagandaga nagu kirikuõpetaja kantslis, siis vist on kõik võimalik.

Mis on veel väga kummaline, on asjaolu, et tema manifest on igaühele kättesaadav ja seda täies mahus. Põhimõtteliselt on antud manifest sõna otseses mõttes "the whole package". Ülimalt põhjalik jüngrivärbamisvahend. Sealt saab teada tõepoolest kõike. Kogu ideoloogia, ajalugu, põhimõtted, kuidas mingites olukordades käituda, käitumisjuhised. Rääkimata parimast osast, mida võiks nimetada pommiretseptiks. Aga mis seal imestada, arvestades, et ka Breivik sai kogu vajaliku info internetist. Põhimõtteliselt on tal seal kõik vajaminevad ained vajalikes mahtudes kirjas, lisaks kattevarjuks põhjendused, milleks neid aineid veel kasutada saab. Isegi 30 päevale lühendatud tegevuskava pommivalmistamisest, mis on tehtud tagantjärgi, kuna Breivik tegi kõike katse-eksitus meetodil.
Ühesõnaga, kes tahab jätkata Breiviku teed, siis tänu manifestile on tal kõik olemas. Seega, kui sa oled terrorist, siis lugedes seda manifesti, saad kõik vajalikud juhtnöörid. Ja ei, see lause ei ole mingi kood.
Minu suur kartus on muidugi see, et millalgi võetakse see manifest maha ning ma ei saagi enam selle "haige psühhi" "haiglaseid mõtteid" lugeda:D Viimaseid hinnanguid olen kuulnud ka enda kohta juba aastaid tagasi...jaa, hingelähedus on tore asi:D

Kena lugu on ka see, et Breivik ise on tunnistanud, et on jah nartsissistlik...ja meedia pakub talle sellest olenemata kõike, mida saab. Ometi ma päris ei nõustu nendega, kes usuvad, et ta mõnuleb täiel rinnal kogu selle tähelepanu keskel. Jah, kuigi enda väitel loobus ta tüüpilisest ülimalt egotsentrilisest, nartsissistlikust ja karjeristlikust elust, et ennast oma riigi ja Euroopa heaks ohverdada, siis ma arvan, et selles motiivis on siiski paras annus seda sama egotsentrilisust ja nartsissismi. Sest sellega ta sai end ajalukku kirjutada, oma väikses ühenduses keskse rolli võtta jne. Ta sai selle missiooniga oma elule mingi suurema tähenduse ja tähtsuse anda, kui võtta seda tema vaatepunktist. Samas, kui ta esimestel kohtupäevadel naeratas ja näiliselt kaifis tähelepanu, siis viimane nädal aega tundub ta küll lihtsalt tõsine ja üsnagi tülpinud. Täiesti tavaline ülitõsine põhjamaine ilme, klassikaline eestlase ilme, ma ei tea, mida inimesed siis ootavad, et see neid nii hämmastab. Nutmist? Närvivapustust? Punastamist? 
Ja kui inimesed tõlgendavad tema riietuse kallal kohmitsemist jms tahtmisena kaamera ees võimalikult hea välja näha, siis mina olen küll siiani näinud rohkem kohmetust ja ebamugavustunnet. No wonder, kui kõigi pilgud/kaamerad on sinul ja iga detaili su käitumises ja välimuses kommenteeritakse...

Ausalt öeldes ma tõesti imestan, et tal senini mingeid arvestatavaid poolehoidjaid pole. Võimalik, et isegi tema väike templirüütlite ringkond ei kiida seda Utøya tapatalgut heaks.
Samas, kogu nende "ordu" põhimõte rajanebki salajasusel. Propaganda on olemas, kõik on olemas, aga kuidas antud inimestega üldse ühendust saada, ei kujuta ette. Pakun, et parim idee on vastava sisuga sooviavaldus suvalisse kohta üles panna...mis muidugi tagab selle, et sooviavaldaja võimude pilgu alla satub.
Kui selle ühenduse tegevuse käik seisnebki selles, et igaüks tegutseb üksinda ja täielikus diskreetsuses/isolatsioonis, siis võib vabalt olla, et mingis suvalises maailma otsas meisterdab praegu keegi Breivik vol 2 ülimas rahus pommi vms. Siiani pole midagi juhtunud...22. juuli?
Samamoodi võib praegu mõni Breivik vol 2 neid ridu siin lugeda.

(Breiviku farm)

See postitus polnud mõeldud kuidagi tema mustast valgeks muutmiseks, kui see ehk nii tunduda võis.

Kui nüüd kellelegi jäi ebaselgeks, mis minu hinnang või arvamus antud isiku kohta ikkagi on, siis selgitan lühidalt:
selgelt obsessiivne, maniakaalne, radikaalne, egoistlik, egotsentriline, nartsissistlik, enda välimusele suurt rõhku pöörav, tavatu mõtlemisega, teatava suurusehullustusega, kuid ilmselgelt mitte hullumeelne ega süüdimatu. Võib-olla teatud psühhopaatlike omadustega: suudab inimestega manipuleerida, külmalt ja tundetult kahju teha. Kuid selle kõige juures väga intelligentne, väga järjekindel, väga suure eneseusuga, enesekindel, iseseisev, sõltumatu, ilmselgelt väga julge, vaimukas, kainelt kalkuleeriv, väga hea enesekontrolliga, väga hea enesedistsipliiniga, igas mõttes tugev isiksus, vastupidav, väga läbinägelik, väga teadmishimuline, äärmiselt põhimõttekindel, ülikõrge motivatsiooniga, kõike seda arvestades ilmselgelt väga mehelik ja maskuliinne.

Loetelu esimene osa on nagu ta on, aga suur osa neist omadustest iseloomustab ka mind. Ma arvan, et seda loetelu vaadates ei teki mul vähemalt iseenda ees mingit küsimust, miks ta mulle meeldib... M.O.T.T

Ja üleüldse, ma arvan, et kogu saladus seisneb lihtsalt selles, et ta on veevalaja:D Neid ma armastan iga aastaga üha rohkem, sest ma olen elupõline originaalsuse jumaldaja. Päriselt ka, ma tean peale tema veel 3 veevalajat, keda ma lihtsalt ülimalt imetlen. Mis teha, kindlaim viis minus täiesti maniakaalset vaimustust tekitada on olla täiesti erakordne, tavatu ja originaalne isiksus. Ma võiksin neid 3 inimest ülistama jäädagi, sest nende äärmine sügavus, inimhinge tundmine, mõistmisvõime, tolerantsus, intelligentsus, erakordne läbinägelikkus, mõttemaailma originaalsus tekitavad minus jätkuvalt sellist imetlust, et ma võiksin neid lihtsalt tunde suu ammuli vahtida. Ühega neist mul loodetavasti varsti see võimalus ka avaneb.
Teisega neist oli palju kummalisi momente, hahaa...Minu kiiks ja seda pole kellegi teisega olnud, aga iga kord teda nähes tekkis mingi veider hingesuguluse tunne, "I know you, you know me", olgugi, et me pole isegi kunagi rääkinud ja tema minu kohta ilmselt midagi ei tea. Sellele vaatamata tekkis igakord mingi naljakaskummaline üksteisele otsa jõllitamise moment. Näen teda eemalt tulemas, jõnks käib läbi, vahin ülejäänud aja mujale või maha, möödumishetkel vaatan siiski üles ja näen, et jälle ta vahib mulle otse otsa:D
Mul on vist imepärane äratundmisoskus, sest ka tema ma nö tundsin ära esimeste sekundite jooksul. Mäletan seda väga hästi nagu ka paari teise inimese puhul. Näen inimest 2 sekundit külje pealt ja mu reaktsioon mõttes on "mine metsa!!!"...and I know.
Hahaa, jälle ma peksan keset ööd segast samast inimesest!:D Ilmselge, mis bändi ma nüüd selle peale kuulama hakkasin (mitte Lüüpi)...

Lüüp - Taurokathapsia

Wednesday, May 2, 2012

Röyksopp

Pealkiri on väga õige selle loo kohta. Muhe chill!

Röyksopp - So Easy

Saturday, April 28, 2012

another dimension

Täna on olnud kummaline päev nagu viimati oli möödunud pühapäeval. Kui eile oli üle pika aja tõeliselt õõnes ja vastik, masendav tunne, nii et ma kirjutasin "give me faith", siis...it was given.

Eile hilisõhtul naersin lugedes seda, kuidas Breivik poolalasti kuskil Norra tihedas ja ämblikuvõrguses metsas 5 tundi järjest auku kaevas, et oma "armour'it" maha matta (nii varjas kahtlaseid esemeid ema eest, kellega koos elas) Samal ajal vaevles sääskede käes, janus ja palavuses. Noh, täna enam ei tundunud see üldse nii naljakas, kui ise sama kaua kaevama pidin, kuigi õnneks polnud sääski. Naersin, et mingi mustanahalise puuvillakorjaja tunne tekkis. Hiljem oli veelgi naljakam uimaselt poes liibates ühes depressiivses Eesti väikses kohas, kui hakkas kõlama seesamune laul. Kuid poest väljudes tabas mind eriti kummaline ja veider tunne, kui hakkasid kõlama kirikukellad ja oli nii vaikne ja inimtühi. Täpselt selline tunne tekkis, nagu oleks mingi suurlinna vaikses ääreosas või siis kuskil väikelinnas...ja kirikukellad kajavad. Igal juhul mitte Eestis, vaid kuskil...mujal.

Eile kuulasin enne magama minekut korduvalt seda lugu nagu mantrat.

Eri Sugai - Rakuen

Thursday, April 26, 2012

drawing

In progress. Parempoolne lõuaosa ja huul on mööda, kuna printer on nii kehv, et muudab kõik hulga tumedamaks. Seega pole fotol vajalikul määral detaile näha nii nagu arvutis.
In progress vol 2. Selles seisus juba pool aastat, sest polegi viitsinud rohkem kui ühe korra seda joonistada.
Ja tegelikult on mul veel üks poolik töö. Mis teha, motivatsiooni/viitsimist pole, arvestades seda, et 3 aastat oli täielikku pausi. Varem joonistasin kõik pildid maniakaalse õhinaga tavaliselt 2 päevaga valmis.
Tegin endale lõpuks portfolio, kui seda saab nii nimetada. Lihtsalt pildid kile vahele, et kvaliteet ei halveneks.
Ja...olenemata sellest, et ma olen totaalne (sala/kapi)emo, siis inimeste emotsioonipuhangud, paanika- ning hüsteeriaarmastus, võimetus asjadesse kainelt suhtuda ja arutleda ajavad mind lihtsalt naerma.
Olen seda nii palju kogenud, et olenemata sellest, kui emotsioonitu ja kainelt kalkuleeritud on jutt, siis vastuseks tuleb ikka rida emotsionaalseid tatipritsimisi. Hilarious, once again.

Jah, ma tean, et ma tegelen ise ka kõige sellega (paanika, hüsteeria, emotsemine jne), aga üldiselt vaid oma peas ja iseendale suunatud kirjutistes (nagu see blogigi). Muidu ma olen kõige tuimem persoon ever, eriti viimased 4 aastat. Ehk siis kellegi kahtlus, et ma olen mingi avarii üle elanud, kuna see seletaks, miks mul pole mingeid "inimlikke tundeid", mis pidid teatud ajuosa nihkumisega ära kaduma. Haha, ma ei või. Asja iroonilisus seisneb selles, millise olukorra peale ta seda mulle ütles aastaid tagasi, samas, kui mõned kuud tagasi tegi ta ise sama asja ja palju-palju hullemini.

Pole midagi teha, inimesed, kel pole mingit enesevalitsust ja kes korraldavad suurejoonelisi seebioopereid naeruväärsetest asjadest, kaotavad minu jaoks igasuguse väärikuse.

Monday, April 23, 2012

psühhopaadid ja klassikaline muusika



Alati ma mõtlen, et mis värk nende psühhopaatide ja klassikalise muusikaga on. Sageli näidatakse filmides mingeid psühhopaatidest mõrvareid kedagi jõhkralt lõikumas vms tegemas mõne idüllilise klassikalise muusikapala saatel.

Juhuslikult märkasin antud hetkel väikest irooniat. Mida ma ise teen, eksole...

Kuulan seda lugu:

Patrick Cassidy - Saint Patrick's Breastplate I


ja loen ülimas rahumeeles ning häirimatuses heatujuliselt ja täiesti külma kõhuga kurikuulsa Norra massimõrvari Breivik'u manifesti.

Hilarious.

Ja muide, talle meeldib ka klassikaline muusika ja ooper (jubedale trance muusikale lisaks).
Ja jah, seda kõike saab sealt teada. Mida iganes: tema hobid, huvid, isiklikud andmed, lapsepõlv, sõbrad jne jne. Pole veel jõudnud selle osani, mis kirjeldab ettevalmistusi rünnakuteks, aga vaatasin, et seal ka kõik ained kirjas, mis ta muretses pommi ehitamise jaoks. Enne kurikuulsat sündmust on ta lausa igapäevaselt oma tegemised üles märkinud.

Kui ta poleks sellest asjast eluga pääsenud (nagu ta ise arvas), siis me vähemalt teaksime, et tema lemmikõlu on Budweiser XD

Tsitaat:
"I am currently watching Dexter, the series about that forensic mass murderer. Quite hilarious."

Ma olen julmur, aga seda ülemist pilti nähes ma naersin päris kõvasti.
Ma ei rüveta kannatanute valu, aga ma lihtsalt võtan kogu seda asja eraldiseisvalt, kui nii saab öelda.
Naersin ka nähes mõningaid värvikaid kommentaare YouTube'is ja deviantART'is:

"He was beautiful as a boy too. How lovely."

"The more I see him, the more I want to make a portrait of him."

Khm, and I'm doing it already, haha:D

"Lol I actually really find him hot."

ja
Oh God:

"Hehe, great Although I'm more crazy about a perfect blonde with actual brains and guts, in his case. Preferably undressed, in my room."

kuid läheb veel paremaks:

"Don't cry sweet prince, we stand behind you"

"Don't cry sweet prince", this really cracks me up!XD

"A true hero!"

"The sniper picture is fucking amazing"

"This guy.. There's something wrong with his coolness... I don't know what it is... but I feel like he's too cool for being a murderer..."

"How sexy"


Ma eeldan, et enam-vähem kõik need kommentaarid on naistelt.

Igatahes on see fun ja Breivik'u case ja isiksus on põnevad.
Minu arvamus temast pole kunagi negatiivne olnud. Mitte mingil "ta on nii nunnu" põhjusel, vaid tema isiksuse tõttu. Ma parem ei hakka siin kõiki neid omadusi ülistama, mida ma silmas pean. Ja mõrvu ma ei kommenteeri.

I know, I'm a sick fuck:D

lament



Patrick Cassidy - Lament


Ei ole midagi teha, aga see muusika ei kõla minu jaoks üldse nagu lament.
Minu jaoks on selle loo emotsioon pigem see, mis ülemisel pildil.

Sunday, April 22, 2012

the sun's gone dim

This is calming...

Johann Johannsson - Sun's Gone Dim


but the sun was very bright today.

Peas kummitas lakkamatult Lykke Li "Love out of Lust" algus ja read

Rather die in your arms, than die lonesome
Rather die hard, than die hollow

Kuulates seda pala ja vaadates tagasi tänasele päevale, ei ole mul öelda muud kui et sulnis. Totaalne heldimus...
Protection.
Compassion.

One word, this is LOVE...

Feels like this: