Sunday, May 29, 2011

amazing grace



Amazing Grace, how sweet the sound,
That saved a wretch like me.
I once was lost but now am found,
Was blind, but now I see.

T'was Grace that taught my heart to fear.
And Grace, my fears relieved.
How precious did that Grace appear
The hour I first believed.

Through many dangers, toils and snares
I have already come;
'Tis Grace that brought me safe thus far
and Grace will lead me home.

The Lord has promised good to me.
His word my hope secures.
He will my shield and portion be,
As long as life endures.

Yea, when this flesh and heart shall fail,
And mortal life shall cease,
I shall possess within the veil,
A life of joy and peace.

When we've been here ten thousand years
Bright shining as the sun.
We've no less days to sing God's praise
Than when we've first begun.


Amazing Grace For Solo Guitar

Saturday, May 28, 2011

Karen Carpenter

Ja siis on muidugi veel ka selline versioon, kõige tuntum ilmselt sellest loost:

Carpenters Close To You


...kuid seda vaadates/kuulates hakkab kurb.

On nii kahju sellest inimesest (suri 32-aastaselt, "tänu" anoreksiale).

Friday, May 27, 2011

ajastu hõng

Teele Viira mulle kahjuks ei meeldi ja pole ükski tema esinemine eriti sümpaatne olnud, aga ühe erandiga.
See esitus on minu meelest lihtsalt superb!

Ta on siin täiesti teistsugune ja mulle see väga meeldib. Kuna minu jaoks ta tavaliselt mõjub häirivalt ekstravagantselt, bravuurselt jne jne, siis siin on ta meeldivalt väärikas ja väljapeetud.

Tema hääletämber sobib suurepäraselt sellele loole.


Eesti Otsib Superstaari 2011 - Teele Viira



Ja nüüd ma käingi ringi, see lugu peas kummitamas.

Mind hakkab täitsa hirmutama see minu aina süvenev "vanameelsuse" armastamine.

Aga see sümpaatia on paratamatu.
Need ajad tunduvad üha rohelisemad ja sinisema taevaga.

Lihtsalt tundub, et vanasti oli romantika, väärikus (eneseaustus) ja kõik muud head ja väärikad ja ilusad omadused, mida tänapäeval enam ei ole.

Vana hea platoonilisus, romantika ja luulelisus:D See mulle meeldib.

Kui vaadata seda videot, no siis on ju tunda kohe, et on teine meelestatus:

Barbra and Burt "Close To You"



Ei ole mingeid väljakutsuvaid ja väänlevaid lipakaid, on väärikus. On sisu, mitte see tänapäevane ainult välise kesta taga ajamine. Platoonilisuses on nii palju rohkem kui tühipaljas, sisutus ja seetõttu labases füüsilisuses.

Millega ma ei taha üldse öelda, et ideaal on see, kui kõik hõljuvad ringi, ümisedes mingeid romantilisi viisikesi ja rääkides luulevormis ja et kõik füüsilisus on paha. Üldse mitte, aga vanasti oli see hoopis teisiti...

Jah, ma olen selline teise ajastu vanamutt oma paratamatu romantilisuse, "sündsuse" ja (loodus)lapselikkusega.

Friday, May 13, 2011

Flugufrelsarinn

See on originaalis sellise jumaliku bändi nagu Sigur Ròs lugu

Ma olen nüüd ketserlik (kuigi minu jaoks on kõige-kõigem muusika Sigur Rós), aga mulle meeldib see versioon rohkem. Ilmselt seetõttu, et selline sümfooniline kõla on lihtsalt liiga ülim minu kõrvade jaoks.

Kronos Quartet playing Sigur Ros