Teele Viira mulle kahjuks ei meeldi ja pole ükski tema esinemine eriti sümpaatne olnud, aga ühe erandiga.
See esitus on minu meelest lihtsalt superb!
Ta on siin täiesti teistsugune ja mulle see väga meeldib. Kuna minu jaoks ta tavaliselt mõjub häirivalt ekstravagantselt, bravuurselt jne jne, siis siin on ta meeldivalt väärikas ja väljapeetud.
Tema hääletämber sobib suurepäraselt sellele loole.
Eesti Otsib Superstaari 2011 - Teele Viira
Ja nüüd ma käingi ringi, see lugu peas kummitamas.
Mind hakkab täitsa hirmutama see minu aina süvenev "vanameelsuse" armastamine.
Aga see sümpaatia on paratamatu.
Need ajad tunduvad üha rohelisemad ja sinisema taevaga.
Lihtsalt tundub, et vanasti oli romantika, väärikus (eneseaustus) ja kõik muud head ja väärikad ja ilusad omadused, mida tänapäeval enam ei ole.
Vana hea platoonilisus, romantika ja luulelisus:D See mulle meeldib.
Kui vaadata seda videot, no siis on ju tunda kohe, et on teine meelestatus:
Barbra and Burt "Close To You"
Ei ole mingeid väljakutsuvaid ja väänlevaid lipakaid, on väärikus. On sisu, mitte see tänapäevane ainult välise kesta taga ajamine. Platoonilisuses on nii palju rohkem kui tühipaljas, sisutus ja seetõttu labases füüsilisuses.
Millega ma ei taha üldse öelda, et ideaal on see, kui kõik hõljuvad ringi, ümisedes mingeid romantilisi viisikesi ja rääkides luulevormis ja et kõik füüsilisus on paha. Üldse mitte, aga vanasti oli see hoopis teisiti...
Jah, ma olen selline teise ajastu vanamutt oma paratamatu romantilisuse, "sündsuse" ja (loodus)lapselikkusega.
No comments:
Post a Comment