Ohvrilaev

• "Ütlesin siis, et kool ei tohi olla kasvuhoone, kuhu värsket õhku väljast sisse ei tule...ja lisasin, et me võime ise ka niimoodi hermeetiliseks muutuda."

• "Aga mis jätab hinge tühjaks...Kõige mõistuslik lahkamine - kuis ma vihkan seda! Me lööme mõistusega surnuks kõik selle, mis inimeses on suurt, loovat ja mõistmatut. Sokrates on üks neist, kes oma loogikaga..."
"Seal te jälle eksite...Ta lahkas, aga hoidus lõppjäreldustest!"
"Sest et lõpp-järelduses seisis ta ometi mitte millegi ees..."
"Või tunnetuse ees, et teadmatuse tunnistamine on teadmise algus."

• "Ta sulges akna ja meenutas, et Isebel oli kord öelnud, et talle on Sokrates mingi Jumala aseaine, ning otsustas hakata lugema "oma piiblit" - Platoni Sokratese dialooge, Sokratese kõnet kohtu ees, teatud kohta sealt, kui ta juba oli surma mõistetud. Ta leidis otsitud koha ja luges: "Aga kui surm on kõikide tunnetuste puudumine, nagu selle puhkus, kelle und ei katkesta ükski unenägu, siis on see suurepärane eelis. Sest kui inimesel on valida selle öö vahel, mil ta magas nii sügavalt, et ta isegi und ei näinud, ja võrdleb sellega kõiki teisi öid ja päevi oma elus ja peab siis ütlema, mitu päeva ja ööd oma elus on ta kasutanud meeldivamalt kui seda ööd, siis ma mõtlen, et harilik inimene, isegi suur kuningas ise, leiab, et neid on teistega võrreldes hõlpsam loendada. Kui see on surma loomus, siis loen ma seda võiduks. Sest siis tundub, et igavik pole muud kui üksainus öö. /---/Aga kui surm on ainult retk teise paika ja rahva usk on õige, et seal on kõik need, kes on surnud, mis võiks siis veel paremat olla, minu kohtunikud?" luges ta edasi. "Kas ei vääri selline retk ettevõtmist, mille lõpus, teises maailmas, meie oleme vabad nendest iseendid kohtunikeks nimetanuist ja leiame õigeid kohtunikke, keda öeldakse seal üleval istuvat?"

Gert Helbemäe - "Ohvrilaev"

* Üks olulisemaid raamatuid mu jaoks, millest sain ma küll tükk aega pärast esmakordset lugemist aru..

Dorian Gray

• "Pole olemas sellist asja nagu kõlbeline või kõlblusetu raamat. Raamatud on kas hästi kirjutatud või halvasti kirjutatud. Muud midagi."

• "Ühelgi kunstnikul pole eetilisi sümpaatiaid. Kunstniku puhul on eetiline sümpaatia andestamatu stiililine manerism."

• "Ükski kunstnik pole kunagi haiglane. Kunstnik võib väljendada kõike. Mõtleja keel on kunstiku tööristad."

• "Kogu kunst on ühtaegu pealispind ja sümbol."

• "Kunst peegeldab tegelikult vaatajat ja mitte elu. Mingi kunstiteose kohta avaldatud eri arvamused näitavad, et teos on uudne, keeruline ja eluliselt tähtis. Kui kriitikutel on lahkarvamusi, on kunstnik iseendaga kooskõlas. Me võime andestada inimesele mingi kasuliku asjaga tegelemise senikaua, kuni ta seda ei imetle. Ainus õigustus kasutu asjaga tegelemiseks on, et seda imetletakse ülimalt. Kogu kunst on täiesti kasutu."

• "Kuid ilu, tõeline ilu, lõpeb seal, kus algab intellektuaalne ilme. Intellekt on iseenesest üks liialduse viise ning purustab iga näo harmoonia."

• "On parem, kui sa oma ligimestest ei erine. Koledate ja rumalate osaks saab parim selles maailmas. Nad võivad rahulikult istuda ja ammulisui näitemängu jälgida. Kui nad ka ei tea midagi võidust, siis vähemasti säästetakse neid kaotuse tundasaamisest. Nad elavad nii, nagu peaksime elama meie kõik - härimatult, ükskõikselt ja erutumata. /---/ Sinu seisus ja rikkus, Harry, minu mõistus sellisena nagu see on - mu kunst, olgu see väärt mida tahes, Dorian Gray hea välimus - me kõik kannatame selle pärast, mida jumalad on meile andnud, kannatame hirmsasti."

• "Harry," lausus Basil Hallward talle otse näkku vaadates, "iga tundega maalitud portree on kunstniku ja mitte modelli portree. Modell on üksnes juhus, ajend. Mitte teda ei too kunstnik esile, pigem toob ta värvilisel lõuendil esile iseenda."

• "Hinge ja keha kooskõla - see on nii oluline! Me oleme oma hulluses need kaks eraldanud ning leiutanud realismi, mis on labane, ja ideaalsuse, mis on tühi."

• "Sellest on kurb mõelda, aga pole kahtlustki, et geniaalsus kestab kauem kui ilu. See seletab tõsiasja, et me kõik näeme säärast vaeva enda liigse harimisega. Pöörases olelusvõitluses tahame me saada midagi püsivat ning täidame seepärast tobedas oma koha hoidmise lootuses pea pahna ja faktidega. Läbinisti hästi informeeritud inimese mõistus on hirmus asi. See on nagu pudipadi pood, kõikjal on koletised ja tolm ning kõik esemed tegelikust väärtusest kõrgema hinnaga."

• "Tänapäeval teavad inimesed kõige hinda, kuid ei tea millegi väärtust."

• "Kulla poiss, ükski naine pole geniaalne. Naised on dekoratiivne sugupool. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt. Naised esindavad aine võitu vaimu üle, nagu mehed esindavad vaimu võitu moraali üle."

• "Ta elab seda luulet, mida ta ei suuda kirjutada. Teised kirjutavad luulet, mida nad ei julge teostada."

Oscar Wilde - "Dorian Gray portree"

Bulgakov

"Imetlusväärne!" hüüatas kutsumatu vestluskaaslane, piilus millegipärast varga kombel ringi ja ütles oma madalat häält summutades: "Vabandage, et ma nii pealetükkiv olen, aga ma sain nii aru, et te kõigele lisaks ei usu ka jumalat?" Ta tegi ehmunud näo ja lisas: "Vannun, ma ei ütle seda kellelegi!"

Mihhail Bulgakov - "Meister ja Margarita"

* Kohustusliku kirjanduse hulgas oli ka pärle. (raamatuid, ma mõtlen)

Remarque

• "Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed - ma usun, me oleme kadunud."

* Ma ei taha meenutada, KUI palju kordi ma seda koolis kuulsin ja kirjutama ning lahkama pidin.

• "Niipea kui ma vihinat kuulen, laskun panni ja kotlettidega kükki ning küüru aknamüüri taha. Hetk hiljem olen jälle jalul ja küpsetan edasi. /---/ Järgmine plahvatus. Kõik tõmbuvad küüru, ja siis traavivad kaks meest minema - kummalgi suur kann esmaklassilist oakohvi käes - ja jõuavad enne järgmist lõhkemist varjendisse."

• "...staabiarstist, kes ülevaatusel nimesid ette loeb, ja kui mees rivist välja astub, talle ilma nimekirjalt pilku tõstmata ütleb: "Sõjaväeteenistuseks kõlblik. Meil on rindel sõdureid vaja." Üks puujalaga mees astub rivi ette ja staabiarst ütleb jälle: "Sõjaväeteenistuseks kõlblik." - "Ja siis,"Kat tõstab häält, "ütleb see mees staabiarstile: "Puujalg on mul juba; aga kui ma nüüd rindele lähen ja kui mul pea otsast ära lastakse, siis lasen endale puupea teha ja hakkan staabiarstiks."

Erich Maria Remarque - "Läänerindel muutuseta"