Ohvrilaev

• "Ütlesin siis, et kool ei tohi olla kasvuhoone, kuhu värsket õhku väljast sisse ei tule...ja lisasin, et me võime ise ka niimoodi hermeetiliseks muutuda."

• "Aga mis jätab hinge tühjaks...Kõige mõistuslik lahkamine - kuis ma vihkan seda! Me lööme mõistusega surnuks kõik selle, mis inimeses on suurt, loovat ja mõistmatut. Sokrates on üks neist, kes oma loogikaga..."
"Seal te jälle eksite...Ta lahkas, aga hoidus lõppjäreldustest!"
"Sest et lõpp-järelduses seisis ta ometi mitte millegi ees..."
"Või tunnetuse ees, et teadmatuse tunnistamine on teadmise algus."

• "Ta sulges akna ja meenutas, et Isebel oli kord öelnud, et talle on Sokrates mingi Jumala aseaine, ning otsustas hakata lugema "oma piiblit" - Platoni Sokratese dialooge, Sokratese kõnet kohtu ees, teatud kohta sealt, kui ta juba oli surma mõistetud. Ta leidis otsitud koha ja luges: "Aga kui surm on kõikide tunnetuste puudumine, nagu selle puhkus, kelle und ei katkesta ükski unenägu, siis on see suurepärane eelis. Sest kui inimesel on valida selle öö vahel, mil ta magas nii sügavalt, et ta isegi und ei näinud, ja võrdleb sellega kõiki teisi öid ja päevi oma elus ja peab siis ütlema, mitu päeva ja ööd oma elus on ta kasutanud meeldivamalt kui seda ööd, siis ma mõtlen, et harilik inimene, isegi suur kuningas ise, leiab, et neid on teistega võrreldes hõlpsam loendada. Kui see on surma loomus, siis loen ma seda võiduks. Sest siis tundub, et igavik pole muud kui üksainus öö. /---/Aga kui surm on ainult retk teise paika ja rahva usk on õige, et seal on kõik need, kes on surnud, mis võiks siis veel paremat olla, minu kohtunikud?" luges ta edasi. "Kas ei vääri selline retk ettevõtmist, mille lõpus, teises maailmas, meie oleme vabad nendest iseendid kohtunikeks nimetanuist ja leiame õigeid kohtunikke, keda öeldakse seal üleval istuvat?"

Gert Helbemäe - "Ohvrilaev"

* Üks olulisemaid raamatuid mu jaoks, millest sain ma küll tükk aega pärast esmakordset lugemist aru..