"Mets kohas tumedalt, tõelt...
Ma kuulasin himuga.
Ta kohin tiibu laotas
mu üle ju hällissa.
Ta tume kohin jäi rinda,
seal kohab nüüd alati -
ma nagu tad taga leinan,
ei rõõmsaks saa iialgi."
Juhan Liiv - "Vari"
"Koer lakkus kutsikaid õrnasti
ja seadis neid kõikepidi...
Ei olnud neid tarvis kellelgi, -
nad ära uputati
Ja vana koer, kui ennegi,
sõi, kaitses lukku ja taba
ja haukus just nagu ennegi
ja mängis ja liputas saba."
"Rukkivihud rehe all" kogumikust
* Olin selle esimese luuletuse juba täitsa unustanud. Ehkki ma olen süüdistanud Liivi liigses lihtsuses, siis see luuletus on mu meelest ideaalne. Tekitab sama tunnet, mis Ruja "Must lind".
No comments:
Post a Comment