August Gailit

• "Ent samal hetkel hakkab hobukastani ladvas kägu kukkuma. Neenu Moor on üllatusest rabatud - kägu otse akna all, kas see ei tähenda peatset surma ja hukatust? Isegi Eneken jääb hetkeks seisatama ning vaatab - siiapoole- kuid ta pole sugugi ehmunud, ta silmad vaid naeravad kelmikalt, ime küll! /---/ Neenu Moors astub nüüd puu alla ja silmitseb, ent nähes latva liikuvat on tal selge, mis linnuga tal tegemist. "Ekke, roni alla!" hüüab ta pahuralt."

"Ekke Moor"

• "Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama nii armsasti kõõrdi? Kas sa ei õpetaks ka mulle, see on nii kena!"

"Toomas Nipernaadi"

• "Inimesed on nagu nisuväli: ühed kõrred kasvavad kõrgele ja nende pead on rasketest teradest lookas, teised jäävad kängu ja nad karjuksid tigedusest, kui nad oleksid inimesed."

"Leegitsev süda" (kirjanikult lugejale)

• "Ei, pagana pihta, kui pole teda tunnustanud Taavet Rabaraud oma pere ja taluga, siis ei saa teda tunnustada ka rahvas, nõnda on asjad. Ning kirjutagu nood näljarotid seal ajalehes, mida tahavad, see ei tähenda midagi, see ei muuda asja. Ronivere peremees Taavet Rabaraud on tunnustuse vastu - ja lõpp selle asjaga!"

"Leegitsev süda"

* Ilmselgelt oli Nipernaadi üks uskumatult nõme töll, sest ta kogu aeg ainult mõnitas ja oli muidu üks vastik mees...
Ei saa miskit parata, kuid Gailit on siiani üks mu lemmikumaid Eesti autoreid. Tegelikult ongi lemmikuim.