Anne Maasik

Anne Maasik. Kes ei tea, siis "Rändaja õhtulaulu" (Nipernaadi filmis) esitaja näiteks.

Soovitan soojalt kuulata Lauri Sommeri saadet temast.
Samuti teisi "Olemise" saateid Klassikaraadios.

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=881053

Eriline lemmik on "Meel unus mägede taha", milles nõustun täielikult Sommeriga, kelle meelest Anne Maasik ja Heiki Rein jõuavad neis sõnades kaugemale kui Jaak Tuksam.
Mäletan siiani, kuis kuulasin seda lugu 2 aastat tagasi maikuus üle Emajõe äärsete väljade kõndides.

Algab see umbes 28ndal minutil.

Meel unus mägede taha
hea uni su silmile vajus
hellalt kumiseb kodukiriku kell
pehmes jõuluöö lumesajus

Tuulte laul mille sõnad on
ühest võõrast, ilusast keelest
teda lehtede sahinas kuulatad
ja ööga ta haihtub meelest

Käe kõrvale võtab sind lapsepõlv
ja rääkides muinasjuttu
sind rohtunud mälestus rajale viib
kõik virvleb ja vajub uttu

Tee viimaste hangede vahel
veel ootab su kergeid jalgu
veel metsa põue on alles jäänd
möödunu kuldne valgus

Sa lähed, tee hargneb lahti
perved täis sinililli
ja sõuab ja sõuab üle su pea
kergeid heledaid kevadpilvi

Istud kivile aia nurgas
kus laps kord jumalat palus
kirsid pillavad õielehti
kuis see on hea ning valus

Tuleb minna, selja taha jääb mai
ja kevadest varsti saab suvi
kaugelt tagasi, lendas unistus
rännust väsinud valge tuvi

- Jaan Kaplinski

Siis veel Uku Masingu sõnadele tehtud lugu:


Pean minema. Õhtu on sume ja tumm,
pääl sinetab pilvede helk
ja sääl, kuhu joodetud taevaste kumm,
ehk virvendab nõidade nelk.
Kuid igatsust tulvil mu rahulik samm:
teeääred kõik ootavad mind,
sest neile jääb rohuks mu aastate ramm
ning lilledeks südamelind.
Kas pärale jõuan, ei teada ma saa,
kas pime siis olen või hull,
sest lõputult kumiseb jalge all maa
ja pilvedel hõikab öökull…