Sunday, July 17, 2011

weep

We're all weeping now, weeping because
There ain't nothing we can do to protect you



O'CHILDREN BY NICK CAVE



Viimased päevad on tunne nagu hormoonid möllaks ehk siis järjekordne superemotsionaalsuse periood (ei mäletagi, millal viimati oli).
Täna on silma märjaks võtnud ja eriti palju hinge läinud:
1. hommikul ühes multikas mingi hetk (see oli ikka naeruväärsuse tipp!!)
2. ühes sarjas mingi moment
3. üks konkreetne lugu (muusika)
4. üks konkreetne saade, mitmed hetked sellest
5. klipid ühest sarjast

No kammoon, see on lihtsalt naeruväärne.

Öhöhöööö, nuta puruks, nagu rase naine.

Ei, ma ei hala masendusest, vaid kõik on niiii üliliigutav...

Unenäod on ka vastavad. Näiteks täna ma nägin unes, et olin nutma puhkemas ja üldse oli jube tore olla seal, selline tunne, et kukun kohe kokku psühholoogiliselt.

Jess, ja nüüd mu nina jookseb pidurdamatult vett.

No comments:

Post a Comment