Apocalyptica

Siiani mu lemmikuim lugu neilt.

Apocalyptica - Sacra


Mul lihtsalt EI jagu sõnu selle jaoks KUI kaunis see lugu on! Täiesti uskumatu!
Ma JUMALDAN neid madalaid helisid. Tume ilu on parim ilu.

Ma JUMALDAN tšellot. Enam-vähem alates sellest ajast alates, kui mulle klassikaline muusika meeldima hakkas. Jumalikud kõrged toonid, jumalikud madalad toonid. Madalaid helisid kaifin muidugi kõige rohkem.

Minu jaoks on ilma igasuguse kahtluseta just tšello pillide kuningas. Orel pole seda mitte (pillide kuningas). Orel on suutnud mulle pakkuda vaid üheainsa jumalikult suurepärase elamuse, tšello on teinud seda korduvalt ja korduvalt ja korduvalt...

Apocalyptica tume kõla ja mehelik jõulisus on lõpmatuseni ülistamisväärsed.

Kodus ma Apocalypticat valjusti kuulata ei saa (kui keegi kodus on), sest just Apocalyptica teenis aastaid tagasi ära lause "Pane see matusemuusika kinni!!!"

Muide, Bach'i "Air" on ka matusemuusika.

Ja üleüldse kõik klassikaline ning instrumentaalne, mis on väheke tõsisem ja rahulikum mitte mingi hoogne trilllalllaa-tralllalllaaa.