Aaaaa-aaaaaaa, ööö-ööö-öööö, halan ja püherdan põrandal. JÕHKER igatsus on peal ikka täna. Ei saa magada ka mitu päeva juba. Tallan ringi ja ei suuda millessegi süveneda.
Sest on ilge jama, vabandage väljenduse pärast.
Kõik on täielikult ennast ammendanud, juba ammu.
Jah, mind hirmutab, et jääksin mitmest endale senise elu lahutamatust ja armastatumast asjast ilma, aga samas mingil teisel kujul suudaksin neid ikkagi ehk säilitada.
Pealegi, vaatamata sellele, ma pakiks asjad kõhklematult kokku ja pistaks ajama. Juba kuude kaupa arvan nii. Kui oleks ainult võimalus...
Aga ma vaatan ja vaatan - mitte midagi! Täielik depress...
Aaaaaaa.........ö......öööö...(hala)
Kurat, enam ei suuda. Läheks juba homme või vähemalt ülehomme, aga vist lükkub siiski veel nädala võrra edasi.
Samas, kas see aitaks...
Ei aita see väike põgus visiit.
Tahaks üle vaadata oma kohad.
Emmata Tartu õhku.
Viimased päevad ma elan nostalgias.
Ööööööööööööööö........täielik hala.
Ma ei maga
ma ei söö
Must go!
See kõik on ületanud igasugused piirid, sest mul on NII KÕRINI. Kohutav!
Mandumise tipptase on praegu, isegi see küpsisajuvorm ülikooli ajal polnud nii suur mandumine.
I feel I'm going mad.
Nick Cave - O' Children
No comments:
Post a Comment