blue eyes

Kiireid märkmeid sellest kummalisest nädalast.

What's gonna happen...Juhtus see, et mind tabas korduvalt wtf moment nagu ka eile. On veider, kui naisterahval tekib alkoholi mõjul mingi agressiivne praalimishoog...Iga asi häirib, ärritab, igaühel lubatakse kere kuumaks kütta. Pluss veel mitmeid asju...et kohe tõesti what the heck? 

Eile ma mõtlesin üsna ärritunult jällegi, et mida kuradit. Kuidas mind ikka ärritavad ebausaldusväärsed inimesed, kes absoluutselt oma lubadustest kinni ei pea...Oleks siis nii, et oleks kuidagi need lubadused peale surutud, aga ei...Nad lubavad ise omast vabast tahtest, omal algatusel maad ja ilmad kokku...ning järgmisel päeval ei mäleta nagu üldse, mida nad öelnud on.

Sellepärast ongi vaikimine kuld. See on vist mõne inimese meelest viisakas, kui pudrumäed ja piimajõed kokku lubada..ja siis ei näe inimene sellest midagi.

Mis asi on ausus ja enda lubadustest kinni pidamine, oma sõnade täitmine, seda ei tea vist küll keegi...

No krt...Ma tunnen ennast nagu mingi saksa täpsusega pedantne maniakk, aga no mida krdit! Selline tunne, et Eestis valitseb ka mingi boheemlik lõunamaa laiskus ja pidev "maniana"...

Kuhu on jäänud need inimesed, kes selle peale, kuid oled 5 minutit hiljaks jäänud, murelikult helistavad, mõeldes, et oled õnnetusse sattunud ja juba kiirabiga haigla poole teel.

Aga ei, selle asemel on inimesed, kes lasevad sul tund aega oodata...heal juhul...tõenäoliselt nad unustavad üldse ära. 

Ebajärjekindel ja ebaloogiline jutt lisaks. Sellistel hetkedel läheb lihtsalt kulm kipra ja pole muud mõelda, kui et...mida kuradit?!:S

Tsiisas!

Kui öeldakse, et oled selline, nagu keskkond ja inimesed, kes sind ümbritsevad, siis mina küll selline ei ole. No absoluutselt.

Igasugune respekt kaob ära nende inimeste vastu, kes ei tee seda, mida nad lubavad...või siis teevad umbes saja aasta pärast.

See selleks...

Igal juhul on huvitav kuulda, kui mõni (vanem) meesisik on nii avameelne inimesega, kellega räägib esimest korda elus..ja väljendab mingeid emotsioone. Sõnu "hing on siin", "hinge minema", "haiget saama" jne 

Ma tean, et ma olen imelik, aga ma olen siiani iga kord üllatunud, kui mehed mingeid emotsioone/tundeid väljendavad. Ma ei tea, kas ma tõesti ei usu, et neil mingeid tundeid olla võiks (tundub nii) või siis ma olen lihtsalt üllatunud, kui nad neid jagavad.

Olenemata mõningatest negatiivsetest..ja kummalistest emotsioonidest ja hetkedest, siis ei jäänud mul märkamata, et

Eestimaa suvi, ma JUMALDAN sind!!!

Lillatav taevas, kollakas õhtune päiksevalgus, valged kakrad tee ääres, lokkav ja intensiivne rohelus...This is too beautiful.

Ja sinised silmad...hahaa...

Eelmisel korral tundus ta üsna pahur (aga neid siniseid silmi oli raske mitte märgata), kuid järgmisel korral, kui ta omaette või minu üle naeratas ja sõbralikult kõnetas, siis...ma panin ajama nii kiiresti, kui suutsin. God, I'm hopeless!:D

Ei jää üle muud, kui korrata samu sõnu, mis detsembris:

"Üllus
Ausus
Truudus
Vaprus

Otsin. Alati. Ei leia."

Ei ole enam kuskil ausaid ega lojaalseid inimesi. Üllaid ja vapraid ammugi mitte!

Keegi ei teagi, mis on ausus või lojaalsus...