Ei teagi enam, mis see olla tahab. Muusika, mõned tsitaadid ja pooleajulise muu loba.
Sunday, August 21, 2011
1991
Võib tunduda mage see postitus, aga nii on.
Sest minu jaoks on Eestimaa sünnipäevad olulisemad kui mu enda omad.
Ivo Linna & In Spe - Sind surmani
Ei ole üksi ükski maa
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
mu õitsev Eesti rada,
:,: mu kaunis kodumaa! :,:
Mu Eesti vainud, jõed,
mu kuldne emakeel,
teid kõrgeks kiita tahan,
:,: ma surmatunnil veel! :,:
Kuis on su pojad vahvad,
nii vaprad, tugevad,
su tütred nagu lilled,
:,: nii õitsvad nägusad! :,:
Ja taevatuul ja päike
sind õitsel hoiavad,
su oma võim ja vägi
:,: sind vaenus varjavad! :,:
Kuid tihti siiski leian
su silmis pisaraid!
Mu Eestimaa, oh looda:
nüüd ajad muutuvad!
Meil tulevased tunnid
veel toovad kinnitust!
Käi kindlalt! Nõua õigust!
:,: aeg annab arutust! :,:
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment