Wednesday, August 10, 2011

ja ei saa jätta...

...avaldamast õnnitlusi ühele mu suurele lemmikule tänasel päeval.

Helgi Salllooo!!!:)

Ja ei ütlekski midagi muud nende videote ja muusika kohta, kui seda sama, mis 27ndal mail.
Ajastu hõng.

Ma ei saa midagi parata, et kuulates vanavanemate (ja vanemate) nostalgilisi mälestusjutte nõukaaegadest ja ka muudest aegadest, tekib tunne, et oleks tahtnud ise ka sel ajal elada hoopiski...Ja päriselt, neid jutte kuulates tundubki, et siis oli kõik parem ja toredam. Hoolimata kõigest.
Mulle meeldib nostalgia. Väga palju. Liigagi palju?

Kõige rohkem mulle meeldivad 60ndad, 70ndad, 50ndad...
Ja ma tunnen üha suuremat sümpaatiat kõige selle vastu. Selline tunne tekib kohati, et ma oleks nagu ise sel ajal elanud. Võimalik, et ma oleks nendesse aegadesse palju paremini sobinud.

Laul, mida ma olen ikka ülivaimustunult kuulanud.

Helgi Sallo - Olematu laul


Seda konkreetset lugu kuulasin ja nautisin ma juba palju aastaid tagasi, siis kui ma olin 13-15.
Ilmselgelt olen ma noor pensionär, vähemalt nii ma olen alates 13ndast eluaastast tundnud.

Helgi Sallo & Kalju Terasmaa - Sulle kõik nüüd ütlen


Appiii! Tartus millalgi sügisel oli aeg, mil mul päevade viisi see lugu peas mängis vahetpidamata. Laula hommikul, laula lõunal, laula õhtul. See hakkas juba hulluks ajama.
Aina kordan, aina kordan, aina kordan sinu nime...

Helgi Sallo - Kordan Sinu nime


Ja Helgi Sallo oli imeilus.
Kadestusväärne.

No comments:

Post a Comment