Tuesday, May 8, 2012

nuts





Kui ma ütlesin millalgi, et kuulan raadiot (R2) vaid autos, siis unustasin mainida, et teen seda ka köögis mütates.
Ja aitäh, doktor Koit (Raudsepp), jällegi heade lugude eest!
Oli see vist üleeile, kui köögis mütates jõudis minu kõrvu see lugu. Minu uus lemmiklugu Marley'lt, no tõesti ülimõnus. Terve aja seda kuuldes oli smile näos ja on seda ka praegu.
Mis tuletas mulle meelde, et peaksin oma pidevas uue muusika otsingus vist siiski reggae't kuulama, kuigi tundus, et see pole praegu sobivaim. Õigupoolest pole ma pärast perioodi, mil aasta otsa põhiliselt vaid reggae't (ja dancehall'i) kuulasin, reggae't eriti üldse kuulanud. Sest see teeb minu pea veel rohkem pilve ja ma hõljun veelgi rohkem...ja seda küll vaja pole, eks ole.

Aga kuna mind tabas mingi kummaline ja pigem negatiivne tunne ja siin klaasistunud pilgul vahin, siis ei jää muud üle. Tund aega üritasin midagi teha ja tundus, et panen ikka täitsa mööda ja lisaks tekkis mingi veider ja ebameeldiv hullutunne. Lõpetasin selle asja tänaseks, sest tundus, et ma olen liiga omas mullis ja rikun kõik lihtsalt ära. Väga veidraks läks igatahes.
Parem siis juba naeratada omaette nagu opakas kui lihtsalt vahtida üht punkti.
Tõtt-öelda on selline muusika praegusesse hetke ideaalne...deem.

Täna oli lihtsalt superilus ilm ja päev. Leidsin ühe huvitava koha, kus oleks suurepärane chillida (lugeda, päevitada või lihtsalt lebotada): vesi igas suunas, absoluutne häirimatus, vaikus ning linnulaul. Rääkimata päikesest ja soojusest. Õigupoolest ma müttasingi terve aja vee ääres (no wonder), kopratammesid vahtisin ja hüppasin pidevalt üle kraavide. Muidugi panin seal silma peale kohtadele, kuhu veel tahan minna, kuid täna jäi minemata. Järgmine kord kaameraga, nii 1-3 nädala pärast, siis kui kõikjal on juba suurepärane roheline müür ümber ja plätud jalas, lähen läbi vee :D Ohjah, kuidas ma ikka (liikuvat) vett armastan, eriti kui see on metsas, kus kedagi pole. Koprad, linnulaul, rohelus ja päikselaigud kaldaservadel. Viimasel ajal veab jälle kohe väga metsa ära. Sinna, kus tundide viisi mitte ühtki inimest ei kohta. Kedagi ei kohta peale metsloomade ja linnulaulu. Ja see on supervabastav. Täielik häirimatus. Ideaalne! 

Kuulsin täna esimest korda sel aastal käolaulu ning sama kehtib oma toast vapsiku ära ajamise kohta (hakkab pihta). Ma ei teagi, mis puu see on, mis praegu õitseb, aga lõhnab igatahes äraütlemata magusalt ja meeldivalt. Seal seistes, helideks käo kukkumine, suure parve mesilaste sumisemine ja vee vulin, tekkis kohe tahtmine seda heli lindistada. 

Oh kevade, kevade, kevade!

Hakkab ära kammima...

Eks see hommik algas juba imelikult. Ma pole nii hilja ärganud vist juba viimased pool aastat. Tegelikult ärkasin 3 tundi varem, kuid jäin miskipärast uuesti magama ning ärgates oli tunne nagu sügavast talveunest üles pekstud karul. Lisaks "what the fuck??!!" tunne, kui vaatasin kella. Täielik lammas.

Bob Marley & The Wailers - High Tide Or Low Tide 


In high seas or-a low seas,
I'm gonna be your friend
I'm gonna be your friend
In-a high tide or-a low tide,
I'll be by your side
I'll be by your side



Sellega seoses üks intervjuu Bob'iga, mida ma olen aastate jooksul vaadanud jumal teab mitu korda. Iga kord seda vaadates naeran nagu napakas, täpselt nagu ta isegi. Tõtt-öelda ma muutun iga kord selliseks, kui ma reggaet kuulan. Tõtt-öelda olen ma terve selle postituse kirjutamise aja selline olnud. Selline napakas naer ja "oma mull" nagu 00:15-00:20 muutub läbivaks ja nägu läheb kangeks juba pidevast smailist:D

Bob Marley Interview Norway




Pole ime, et jutt tuli eriti tobe ja lapsik seekord. This is me.

Khm, viimane selline napakas kord meenub korrast, kui istusin TÜ raamatukogus, pidin midagi tõsist tegema, kuid lõpetasin sellega, et naeratasin ja naersin omaette nagu ogar, kuulasin reggae't ja närisin pähkleid...normaalne. Eating nuts, I am nuts. Indeed!

Hahaa....ja Norra (intervjuu):D

Veel sellega seoses...Mulle meenus alles paar päeva tagasi, et kuskil ühikatoas on maniakaalselt seinale joonistatud naivistlikud mäekünkad, 2 maniakaalset ratturit sinna otsa rühkimas ja alla kirjutatud "august 2011". Ja sihtkoht oli Norra...(kuna ma Rootsist nii huvitatud polnud) Ehk siis "Norra august 2011" . Aga naivistlikuks joonistuseks ta jäigi.

Hahaa, kui ühe inimesega vastavasse hoogu satuks, siis võiks taas maniakaalselt hüüatada "Skandinaaaaaaaviaaaaaa!!!! Määääeeeeeed!!"

Breivikust nii palju, et kuigi tema tunnistusi näha ei saanud, siis (vist) täies mahus  ja norra keeles saab neid lugeda ikkagi.

Näiteks siin ("ord for ord" kastike)
Kohtuistung päev 2

Selle lehekülje vasakust ülanurgast saab siis kõigi päevade kohta vaadata (kui klikata vastaval numbril)

Vaadates ohvrite pilte, tekib küsimus, et kuidas ta küll suutis nad nii kergesti maha lasta. Ma poleks seda eales suutnud. Kõik nad tunduvad nii toredad ja nooruse elujõudu täis inimesed.

No comments:

Post a Comment